Asjaolu, et sõiduautoga haagise vedamiseks on teatud juhtudel vajalik veel eraldi juhtimisõiguse kategooria, on paljudele üllatuseks. Samas ei tee ka seadusandja tekitatud vastuolud haagiste kasutamist lihtsamaks.
Haagise kasutamine pole ühtselt reguleeritud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõiduauto järel veetavad haagised jaotatakse eri klassidesse tulenevalt nende registrimassist ning sellest, kas haagisel on pidurid. Kerghaagise (registrimassiga mitte üle 750 kg) vedu on üldjuhul lubatud mis tahes sõiduautoga. Tähelepanu tuleb pöörata vaid sellele, kui suure registrimassiga haagist on konkreetse autoga lubatud vedada.
Liikluseeskirja § 195 sätestab keelu mitte vedada suurema registrimassiga haagist, kui vedukiga lubatud. Sellise rikkumise eest võib määrata karistuse liiklusseaduse alusel, mis näeb veose veo nõuete eiramise eest ette karistuse rahatrahvi näol kuni 100 trahviühiku ulatuses (kuni 6000 krooni).
Tähtsust pole ka asjaolul, kas haagisel oli ka koorem või mitte.
Raske kindlaks teha
Millise registrimassiga haagist autojuht veab, ei ole raske kindlaks teha. Haagise registrimass kantakse haagise registreerimistunnistusele. Haagisel, mille registreerimistunnistust ei ole viimastel aastatel vahetatud, ei pruugi aga nimetatud suurust märgitud olla.
Raskem on leida andmeid selle kohta, millise registrimassiga haagist tohib konkreetne auto vedada. Auto registreerimistunnistusele kantakse haagise lubatud suurim mass, mitte aga registrimass. Suurim mass ja registrimass ei ole aga sünonüümid.
Tavakeeles tähendab registrimass seda massi, millest rohkem haagis veosega kaaluda ei tohi. Auto registreerimistunnistusele kantud selle autoga vedada lubatud haagise suurim mass tähendab haagise tegelikku massi konkreetsel ajahetkel seda saab kindlaks teha vaid kaalumisel.
Kuna registrimassi pole kirjas ka auto dokumentides, võib vedada sisuliselt kui tahes suure registrimassiga haagist, peaasi, et selle tegelik mass ei ületaks auto dokumentides toodud lubatud suurimat massi. Liikluseeskirja § 195 on seega sisuliselt kasutu, kuna tegelikult ei ole autode registreerimistunnistustel andmeid selle kohta, kui suure registrimassiga haagist ta vedada võib.
Pole kusagil
Neid andmeid ei leia ka majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise eeskirjast, sealt leiab vaid sõiduki registreerimistunnistuse vormi, kus on aga toodud just haagise lubatud suurim mass.
Praegusest olukorrast võib aru saada, et seadusandja võis mõelda ka sõiduki registreerimisdokumentides oleva haagise lubatud suurima massi asemel tegelikult hoopis haagise registrimassi. Kuna need on siiski aga erinevad asjad, siis autojuhil ei jää üle muud, kui lähtuda sellest, mis must-valgel kirjas.
Auto järel veetava haagise suurim lubatud mass on sõltuvuses ka haagise piduritest. Piduritega haagise korral on lubatud mass alati suurem, tihti kuni kaks korda. Ka need suurused on fikseeritud auto registreerimistunnistusel.
Õige kategooria
Sõiduauto järel võib B-kategooria autojuht vedada ilma igasuguste juhtimisõiguse piiranguteta kerghaagist.
Politsei on autojuhtidele tekitanud probleeme, kui autorongi registrimass on ületanud B-kategooriale lubatud 3500 kg.
Kerghaagise vedamisel ei ole tulenevalt liiklusseaduse lisas 1 sätestatud juhtimisõiguse kategooriate selgitustele vaja arvutada kokku autorongi registrimasse.
B-kategooria juhtimisõigusest piisab, kui auto registrimass ei ületa 3500 kg. Teisisõnu ei ole keelatud juhtida B-kategooria juhiloaga autorongi, kus auto registrimass on 3500 kg ja autol järel kerghaagis registrimassiga 750 kg, kokku seega 4250 kg.
Keerulisemaks muutub lugu siis, kui auto järel veetav haagis ei ole kerghaagis. Haagi-se puhul, mille registrimass on suurem kui 750 kg, peab autojuht juba hakkama arvutama autorongi registrimassi.
Esmalt tuleb kontrollida, et haagise registrimass ei ületaks auto tühimassi (andmed saab registreerimistunnistustelt).
Teiseks tuleb kokku arvutada auto ning haagise registrimassid saadud tulemus ei tohi ületada 3500 kg. Näiteks 1600 kg tühimassiga auto järel veetava haagise registrimass ei tohi samuti ületada 1600 kg. Auto registrimass, mis on tavaliselt 400500 kg suurem kui tühimass, keelab aga siiski sellise autorongi juhtimise auto ja haagise registrimasside summa ei tohi ületada 3500 kg.
Vajalik juhtimisõigus
Eelmises lõigus toodud näite korral oleks vajalik BE-kategooria juhtimisõigus. Selle puudumisel on autorongi juht juhtimisõiguseta ning saab karistada nagu inimene, kellel pole kunagi juhiluba olnud. Mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata on liiklusseaduse alusel nähtud ette rahatrahv kuni 100 trahviühiku (6000 krooni) või arest kuni 30 ööpäeva (auto valdajat võib oodata samuti rahatrahv kuni 6000 krooni).
Juriidiliselt ei anna mingit eelist asjaolu, et inimesel B-kategooria juhtimisõigus on olemas. Küll aga arvestab politsei tavaliselt sellega karistuse määramisel ning ei määra karistust n-ö täie rauaga.
BE-kategooria juhtimisõigust omaval juhil on üsna
laiad volitused haagiste vedamiseks. Tema jaoks seab piirid auto registrimass, mis ei tohi ületada 3500 kg, ning auto võimsus.
Kartuleid vedama
Teoreetiliselt haagise registrimassil piiranguid ei ole ning haagise registrimass võib ületada auto tühimassi. Tähelepanu tuleb vaid pöörata sellele, milline on lubatud suurim haagise mass.
Haagise kasutamise kuldreeglina tuleb arvestada, et B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omades on praktiliselt välistatud haagisel teise auto vedamine. Kerghaagised on ette nähtud aiamaalt juurviljade vedamiseks, suuremate vedude jaoks on üldjuhul vaja siiski ka E-kategooriat.
Lisaks politsei poolt ähvardava karistuse hirmule peaks iga autojuht arvestama ka sellega, et juhtimisõigust omamata liiklusõnnetuse põhjustamisel on kindlustusseltsil õigus esitada regress auto juhi või autot juhtima lubanud isiku vastu. Sisuliselt ei ole sellisel juhul auto juhi ja omaniku tsiviilvastutus liikluses kindlustatud ning tekitatud kahjud tuleb omast taskust kinni maksta.
Allakirjutanu on oma töös korduvalt kokku puutunud ülaltoodud probleemidega. Inimesed eksivad tihti autorongi komplekteerimisel, kuid seda üldjuhul mitte tahtlikult, vaid teadmatusest.
Haagise vedamine
Haagise registrimassi leiab registreerimistunnistuselt
Auto tohib vedada kerghaagist, mille suurim lubatud mass ei
ületa sõiduki registreerimistunnistusele kantud numbreid.
Veetava kerghaagise registrimassi suurus pole aga piiratud.
B-kategooria autojuht võib vedada piiranguteta igasugust
kerghaagist, auto registrimass ei tohi aga ületada 3500 kg
ning kerghaagise registrimass 750 kg.
Kui B-kategooria juht sõidab rohkem kui 750 kg registrimassiga
haagisega, peab ta arvutama kokku autorongi registrimassi,
summa ei tohi ületada 3500 kg. Seejärel leidma, et haagise registrimass
ei oleks suurem auto tühimassist. Samuti ei tohi
haagise mass koos veosega olla suurem kui autodokumentides
näidatud lubatud haagise suurim mass.
Kui autorongi mass on üle 3500 kg, on vajalik BE-kategooria
juhtimisõigus. Vastava juhtimisõiguseta sõitmise eest võib
oodata rahatrahv kuni 6000 krooni.