Jacques Di Donato, improvisatsioonikunstnik Prantsusmaalt, on öelnud, et pole mingit põhjust end ajaloo kopeerimisega koormates loobuda kõigest järgnevast.
Praegune hetk on parim
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Improvisatsiooni sisuks on nüüdse hetke parimaks pidamine muusikas. Muusikamaailma improvisatsiooni asjatundjad ja tegijad ühendavad oma mängulusti ning vaimustuse kolmeks festivalipäevaks.
Nüüdne hetk on tõesti parim. Selle tõdemuseni on jõudnud paljud põlisrahvad ja mõttetargad. Meie keeles on nüüdse hetke kiituseks moodustatud isegi omaette liitsõna, mis küllap sagedasest kasutamisest on lühikeseks kulunud. See sõna on PRAEGU.
Maarahva vana tarkus
Sõna algne kuju on para-aegu, kus para märgib käesoleva aja paremust kõigi muude aegade ees. Improvisatsioon on nüüdse hetke pühitsemine. Iga sõrmeliigutus pillil, mõttesäde, mis just süttib, on parim, mis olla saab. Enda vabastamine tusast juba möödunud hetkede üle ja murest tulevate hetkede pärast annab võimaluse kogeda praeguse hetke imelist sügavust.
Improviseerija purskub välja hoole ja murede taagast ning õitseb koos kõigega, mis sünnib nüüd ja praegu.
Mari rahvas ülistab nüüdse hetke paremust oma lauludes. «Näib meile, et kaldad voolavad mööda. Kuid mitte kaldad, vaid kaunis jõgi voolab. Näib meile, et päevad veerevad mööda. Kuid mitte päevad, vaid ilus elu veereb.»
Ja teises laulus. «Mis võiks olla punasem punasest? Koidukiir kastepisaras on punasem veel. Mis võiks olla valgem valgest? Valge emahani on valgem veel. Mis võiks olla õnnem õnnest? Meie elatud päevad on õnnemad veel.»
Nii nagu marid, oleme ka meie maarahvana alati kandnud endas nüüdse hetke parimaks pidamise oskust ja väge. Kõik meie laulud, jutud ja vanasõnad aitavad taibata nüüdse hetke parimust.
Hea laulja või pillimees lendab nüüdishetkede laineharju pidi, kõiki teisi endaga kaasa kutsudes ja vaimustades. Tema vaimustuse lätteks on teised elusolendid ümberringi, nende imestamisvajadus ja -võime.
Elu ongi uudishimulik
Kõigile elusolendeile on toidu- ja hingamisvajaduse kõrval omane imestamise vajadus. Ürgne uudishimu, seesama, mis toob inimesed õhtuti uudistesaateid jälgima, viib kokku üksteiselt õppima loomad, linnud, inimesed ja taimed.
Improviseerijaks on ka õpetaja, kes viib õpilased õue ja metsa. Ta peab olema valmis heaks kiitma ning õppima koos õpilastega sellest, mis ümberringi juhtub.
Muidugi on tal olemas oma plaan, mida ja kuidas õppida. Samas on ta valmis vastu võtma ja kasutama paremaks õppimiseks iga juhust, kõike, mis toimub.
Kolmas improvisatsioonilise muusika festival Tartus pühitseb sisse saabuva kevade. Juba praegu kõlab pargis ja metsas puukoristajate pulmalaul, pajuurvad on puhkvel, iga nädalaga saabub üha rohkem rändlinde tagasi.
Iga järgmine hetk muutub aina tihedamaks, elurikkamaks ja paremaks. Parim tee selle tajumiseks on kaasa laulmine ja mängimine. Sellest saavad osa kõik festivali külastajad.
Improvisatsioonilise muusika festival
Loengutega esinevad: Mikk Sarv, Peeter Torop, Etienne Rolin ning Anto Pett ja Anne-Liis Poll
Musitseerivad: ansamblid ProImPro ja Improloo, Olesja Rostovskaja (Venemaa), Tanel Joamets, Etienne Rolin (Prantsusmaa), Taavi Kerikmäe, Mart Soo, Jacques Di Donato (Prantsusmaa), EMA tudengid
27.-29. veebruaril Tartus
Info: www.zone.ee/improvizz