Kommentaar: Kui võidutsevad terroristid

Terroriakt on avaliku arvamuse kujundamise kõige ekstreemsem vahend. Jättes Hispaania värskete sündmuste välis- ja kaitsepoliitiliste tegurite ning järelmite analüüsi vastava valdkonna ekspertidele, on aga puht valijakäitumist vaadeldes selge, et valimistulemuse otsustasid seekord pommid, mitte plakatid.

Teooria ütleb, et kriiside, katastroofide korral pöördutakse juhi poole, kes võiks olukorra uuesti kontrolli alla võtta ja kellele võiks raskel hetkel toetuda. Sama teooriat kinnitas New Yorgi sündmuste järgne toetus nii linnapeale kui presidendile. Tekkis konkreetne vaenlane, kelle vastu rahvas ühines.

Hispaania avalikku arvamust mõjutasid neljapäevased sündmused teisiti ning seal saavutasid terroristid võidu. Valimistulemuse nimel korraldati üks kõigi aegade kallimaid kampaaniaid, mille hinda ei saa mõõta eurodes, vaid kui, siis inimeludes. Pommidega tehtud propaganda edul võib näha paari konkreetset põhjust.

Esiteks, vaenlase kuju jäi ähmaseks. Loomulikult osutas Rahvapartei juhitud valitsus sõrmega kohe ETA suunas, sest a) valimiskampaanias oli näidatud kahtlaselt lähedasi suhteid sotsialistide ja ETA vahel, ja b) teine variant, al-Qaeda, oleks tähendanud, et pommiplahvatused maksid kätte Hispaania osaluse eest operatsioonis «Iraagi vabadus», mille eest konservatiivid avaliku arvamuse kiuste seisid. Konkreetset süüdlast, vaenlast ei tekkinud ja lisaks muutus rahvas rahutuks – miks süüdlasi ei paljastata.

Teiseks, terroriaktid ei ole Hispaanias nii haruldane nähtus kui näiteks USAs. Veel hiljuti tabas kohalik politsei lõhkeainega varustatud terroristid, kes olla planeerinud sarnast rünnakut. ETA praktika oli ka rünnakutest ette hoiatada. Hispaania inimesed oodanuks, et ka neljapäeva hommikul tegutsenud terroristid võimude poolt eelnevalt peatatud oleks või et vähemalt eelnenuks mingi hoiatus. Riik ei tulnud oma ülesannetega toime, oli üks sõnum valijatele.

Kolmandaks. ETA poliitilise tiiva esindajad eitasid sõnaselgelt ETA seost plahvatusega. ETA ei ole häbenenud erinevate terroriaktide puhul ausalt tunnistada: meie tegime. Seepärast usutakse, mida nad ütlevad, ja eelkõige Baski piirkonnas olid inimesed pahased, et valitsus jätkuvalt ETAt süüdistab. Jällegi pööras see palju inimesi Rahvapartei vastu.

Neljandaks lõpetasid parteid kohe neljapäeval igasuguse valimiskampaania. See tähendab, et neljapäevast pühapäevani jõudis valijateni ainult terroristide sõnum. Lisaks toimus tohutu poliitiline aktiviseerumine, mis tõi miljonid tänavale protestima ja 77% valima.

K okkuvõttes oli olulisim ilmselt see, et kolme päeva jooksul jõudis valijateni vähemalt kahtlus, et tegemist on karistusoperatsiooniga Hispaaniale Iraagis viibimise eest. Mis toobki meid peamise küsimuseni: mida siis terroristid saavutasid?

Hispaania sotsialistid on põhimõtteliselt lubanud, et kui nemad võimul on, toovad nad oma väed 30. juuniks Iraagist tagasi. Välis- ja kaitsepoliitilistes otsustes siseriikliku konsensuse puudumise ohud on nüüd üsna palja silmaga nähtavad. Kuigi oma võidukõnes teatas tõenäoline uus peaminister Zapatero, et valitsuse esmane prioriteet on võitlus terrorismiga, sõltub just uue valitsuse otsusest Iraagis jätkamise üle terroristide edukuse ulatus. Küsimus on, kas terroriaktiga saab muuta ühe riigi poliitikat endale soovitud suunas. Kui keegi sel nädalal Riigikogus peaks tegema ettepaneku «Madridi sündmuste valguses» lõpetada missioon Iraagis, peame vastama samale küsimusele. Fakt, et terroristid võivad terroriaktidega edu saavutada, on aga pehmelt öeldes hirmuäratav.

Artikkel väljendab autori isiklikke seisukohti