Elektrihinna kallinemine paneb üha enam mõtlema ka sellele, et meie kodudes kasutatavad masinad tarbiksid võimalikult vähe energiat.
Mis tähendus on külmiku ja pesumasina energiaklassil?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise aasta külm talv tõstis meie põhjanaabrite juures Soomes elektritarbimise 106%-le maksimaalselt lubatud koormusest, ning seetõttu töötas riigi elektrisüsteem taluvuse piiril.
Peamiseks põhjuseks oli suur elektritarbimine kodumajapidamistes. Saksamaal tarbitakse kodudes ka tavapäraselt ligi kolmandik kogu seal toodetavast elektrienergiast...
Suurem arv kodumasinaid võrdub suurema energiatarbimisega ja see omakorda suuremate elektriarvetega. Aga üle maksta ei taha meist keegi.
Euroopa Liit on andnud välja direktiivid kodutehnika (külmutusseadmed, pesumasinad ja -kuivatid, nõudepesumasinad ja küpsetusahjud) võrdlemiseks ja energiataseme määramiseks, ning liidu riikides toodetavad ja turustatavad esemed peavad olema märgistatud vastavate siltidega.
Mida aeg edasi, seda enam saab ka meil kodumasinate puhul müügiargumendiks A-energiaklass. Aga on see ka alati kõige parem?
Energiaklassi tähistavad tähed
Energiaklassid (A - väga hea; B - hea; C - rahuldav jne) kodutehnikal tähistavad suhtelist energiatarvet. Võrrelda saab vaid sarnaseid tooteid, näiteks 180 cm kõrguseid, kahe kambriga, ühesuguse mahu, külmutusvõimsuse ja temperatuuripidavusega külmikuid.
Energialipikute klassi tähistusele märgitakse ka suhteline energiakulu: külmikutel kWh/aastas, nõudepesumasinatel, pesumasinatel ja -kuivatitel kWh/tsükli kohta jne.
Kui soovime võrrelda eri mahutavusega pesumasinaid, peame arvutama välja 1 kg pesu pesemiseks kuluva elektrienergia koguse.
Pesumasina puhul, mille mahutavus on kuni 6 kg ja energiakulu 1,05 kWh/tsüklis, saame 1 kg pesu pesemise energiahulgaks 0,17 kWh. Samaväärse, 4 kg mahutavusega masina energiakuluks aga 0,68 kWh.
Täisautomaatika
Enamik tänapäevastest pesumasinatest on varustatud automaatse pesukoguse määrajaga, mis tähendab, et väiksema pesukoguse juures tarvitavad need ka vähem vett ning energiat.
Odavama ja kallima hinnaklassiga pesumasinate vahe seisneb selles, et esimesed tarbivad sama palju energiat nii ühe kui ka nelja kg pesu pesemiseks (kusjuures mõlemad võivad kuuluda A-energiaklassi). Kallimad, automaatse pesukogusemäärajaga masinad lubavad aga väiksema pesukoguse pesemise pealt säästa.
Nõudepesumasinatel arvestab automaatprogramm ka pestavate nõude hulka ja nende määrdumise astet.
Suhteliselt palju tarbivad energiat pesukuivatid. Nende puhul aitab säästa automaatne niiskusemääraja, millega varustatud pesukuivatid lõpetavad töö siis, kui niiskust enam ei eraldu. Samuti saab säästa siis, kui pesete öise soodustariifi ajal. Sel juhul peab pesumasin olema varustatud viitstardi taimeriga.
Reeglina sammuvad uuendajate eesotsas suured ja tuntud kontsernid.
Näiteks Electrolux on kohe-kohe müüki laskmas külmikuid energiatasemega A++ (85 cm kõrgune külmik koos sügavkülmutuskambriga tarbib vaid 131 kWh/aastas). Võrdluseks olgu öeldud, et sama mahutavusega B-energiaklassi külmiku energiatarve on u 250 kWh/aastas. Kui arvestada praegu kehtivat elektri baastariifi 1,05 kr/kWh eest, saame A++ külmiku aastaseks rahakuluks 138 kr, B-klassi külmikul aga 263 kr. Vahe on ligi kahekordne...
Kui tahame säästa keskkonda järeltulijatele ja vähendada ühtlasi oma pere kulutusi, peame mõlema süsteemsele säästmisele. Ehk teisisõnu - iga kodumasinat ostes mõtle tulevikule.