Tööintervjuu ei välista üldjuhul kandidaadi isiku, hariduse või perekonnaga seotud küsimuste esitamist - tööle võetakse ju inimene koos kõigi oma eelistuste, harjumuste ja väärtustega.
Töövestlus tuleb põhjalikult ette valmistada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oluline on see, kuidas küsimused esitatakse - intervjueeritav peab tunnetama küsitleja heatahtlikkust tema suhtes ja koostöösoovi ning seda, et intervjuu toimub tema huvides. Isiklik informatsioon ei tohi loomulikult olla intervjuu ainuke tulem, mille alusel langetatakse värbamisotsus.
Isiklikumat laadi küsimuste puhul peab intervjueerija olema valmis põhjendama, miks see küsimus on oluline ja kuidas haakub tulevase tööga. Kindlasti on väga delikaatsed on küsimused kandidaadi tervisliku seisundi, majandusliku seisu, poliitiliste, religioossete eelistuste jms osas.
Oluline kontakti loomine
Tööintervjuu eesmärk on võimalikult täpse ja asjakohase informatsiooni saamine inimese võimaliku edu või ebaedu kohta uuel ametikohal. Korralik tööintervjuu on ettevalmistatud, intervjueerija teab täpselt, mida tal vaja on teada saada ja missuguste küsimuste abil ta selleni jõuab. Küsijal on info täidetava ametikoha kohta ning ta on tutvunud olemasolevate materjalidega kandidaadi kohta.
Intervjuu käigus on oluline teha märkmeid. Vestluspaik olgu selliselt ette valmistatud, et kandidaadil on mugav olla nii oodates kui intervjuu ajal. Intervjuu peaks algama kontakti loomisega - enese tutvustamise ja selgitamisega, kui kaua intervjuu aega võtab ning milline on selle ülesehitus. Oluline on mainida, et intervjuu käigus tehakse küll märkmeid, kuid kogutud informatsioon on konfidentsiaalne.
Intervjueerija huvides on, et kandidaat end avaks, räägiks vabalt ja loomulikult, oleks aktiivne, kuid samas puudutaks planeeritud aja jooksul kõiki olulisi teemasid ega valguks laiali. Seda eesmärki toetab õigete küsimuste valik ning teemade struktureerimine. Teemade lõppedes on mõistlik teha kokkuvõtteid (kaks-kolm korda intervjuu jooksul).
Küsimused ja vastused
Käsitletud teemade kokkuvõtmine teenib mitut eesmärki - annab intervjueeritavale tagasisidet, et teda on tähelepanelikult kuulatud, teiseks saab intervjueerija kontrollida, kas kõik tema kogutu ja interpreteeritu on korrektne. Intervjuu peaks lõppema kokkuvõttega ning kandidaadi tänamisega.
Alati peaks jääma aega ka kandidaadi küsimustele vastamiseks. Väga oluline on kandidaati teavitada järgmistes sammudest - millal temaga ühendust võetakse ja tulemustest teada antakse.
Intervjuu käigus võib tulla ette ka nn ebasoovitavaid küsimusi. Mõnd situatsiooni ja küsimust on võimalik ette näha ning neile vastamiseks end ette valmistada. Ootamatute küsimuste puhul on olulisim säilitada rahu ning olukorda analüüsida.
Heale tulemusele orienteeritud kandidaat ei peaks reageerima vaenulikult või tõrjuvalt. Kui küsimus jääb ebaselgeks, võib paluda küsimust täpsustada. See aitab võita aega ning vastust läbi mõelda. Tööväliseid teemasid puudutavate küsimuste korral võib kandideerija alati küsida, miks sellist informatsiooni teada tahetakse ning kuidas see ametikohaga seotud on.
Kuidas käituda katseajal?
Esitage konkreetseid küsimusi konkreetse probleemi kohta. Lihtsalt stiilis «mis teil siin õieti toimub» lärmi lüües te probleemi lahendamiseni ei jõua, see tekitab vaid segadust. Püüdke kolleegide abiga probleem formuleerida, asja tuumani jõuda ning lahenduste otsimisel aktiivselt kaasa lüüa.
Kui keegi annab teile firmast ülevaadet, märkige võimalikult palju üles ja jätke meelde - vajalikud nimed ja ametikohad, isegi firmaargooni tundmine on teile edaspidiseks hakkamasaamiseks vajalikud.
Olge hoolikas - kui te juba alguses töö tähtaegadest kinni ei pea, võib karjäär üsna üürikeseks jääda. Et oma aega paremini planeerida, korrastage ja arhiveerige oma dokumendid, tehke ja kirjutage üles võimalikult täpsed plaanid vähemasti 60% ulatuses oma tööpäevast (teadagi ei saa kõike ette planeerida), õppige olulist ebaolulisest eristama.
Kui olete teinud vea, tunnistage seda oma ülemusele ning püüdke üheskoos leida viise tekkinud olukorra parandamiseks. Tegijal ikka juhtub ning uustulnukale antakse nii mõnigi asi kergemini andeks - tark inimene aga vigu rohkem ei korda.
Allikas: www.focus-online.de