Heiki Valk muretseb Herne tänava ehituse pärast, sest eiratakse kokkulepet linnavalitsusega taastada Supilinna miljöösse sobiv tänavakate.
Head kavad ja halb tegelikkus
7. aprill 2004, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud nädalal algas taas Herne tänava rekonstrueerimine, mis oli katkenud detsembris külmade tulekul.
Peatöövõtja Skanska töökavades on kuu aja jooksul kaevata ära 60 cm pealmist pinnasekihti, laotada turbale vibratsiooni vähendav geotekstiil ning täita tühimik liiva ja killustikuga. Tööde teises järgus taastatakse tänavakate.
Tänava tulevik
Praegune projekt näeb ette nii Herne tänava kui ka kõnniteede asfalteerimise. See on odavaim, kuid ajaloolist keskkonda ja Supilinna kui tulevast miljööturismi ala arvestades siiski täiesti sobimatu lahendus.
Supilinna Seltsi ettepanekul peaks asfaltkatte saama küll 5 meetri laiune sõidutsoon, kuid 2 meetri laiune parkimispiirkond peaks olema klompkive jäljendavatest ning kõnnitee väiksematest tehiskividest.
Mõlema teeserva rentslialal, sissesõitudel hoovidesse ning kihutamist tõkendavate ribadena asfaldi sees ja ristmikel tuleks kasutada nüüdisteekatete paremaks ajaloolise miljööga sobitamiseks munakive.
Herne tänava projekt vajab korrigeerimist ka jalgrattateede osas. Arvestades lauluväljaku taga olevat rattaradadega spordiparki, peaks jalgratturitele olema tagatud sinna kesklinnast ohutu ligipääs ka Herne tänava kaudu kitsas ja parkivate autodega koormatud Tähtvere tänav on juba praegu jalgrattasõitjatele ohtlik.
Praegu on raha vaid asfaldi jaoks, kuid linnamajanduse osakond on esitanud taotluse saada lisakroone nende miljööelementide jaoks linna lisaeelarvest.
Supilinnal jääb vaid loota, et linnavolikogu mõistab hetkeseisu tõsidust: lausasfalteerimine muudaks pöördumatult Herne tänava ilmet ja lõikaks ära võimalused saada miljöösõbraliku tänavakatte jaoks toetust Euroopa Liidu struktuurifondidest.
Kahtlemata mõjuks ajaloolise ilmega turismipiirkonna täielik asfaldiga katmine pahasti Tartu mainele väliskülaliste silmis, sest läänepoolne Euroopa on oma vitsad juba saanud ja oskab pärast sealsete vanade puulinnajagude hävitamist nende säilinud riismeid väärtustada.
Halvad aprillinaljad
Tööde senine käik Herne tänaval pole paraku kulgenud heade kavade ja kokkulepete järgi. Linnavalitsuse lubaduste kohaselt pidi Herne tänaval säilinud, asfaldiga sidumata munakivid kõrvale pandama, et neid saaks edaspidi kasutada ajalooliste tänavakatete rekonstrueerimisel.
Sellele vaatamata veeti eelmisel nädalal kogu sillutis Piiri ja Meloni tänava vahelisest lõigust eri kohtadesse täitepinnaseks.
Munakivide äravedu ei lakanud ka pärast Supilinna Seltsi sekkumist ja linnavalitsusest 1. aprillil antud korduvaid lubadusi, et kivide täitepinnasesse viimine kohe lõpeb (kell 9.30, 12 ja 14.45). Herne tänavale vastavad korraldused paraku ei jõudnud.
Ilmnes, et munakivide eraldamise nõue, mis sisaldus linnavalitsuse poolt Skanskale antud töökirjelduses, oli alltöövõtjatele halvaks uudiseks. Munakivide koorem veeres Kvissentali poole veel järgmise päeva hommikulgi.
Tööde käik annab tunnistust, et nende kavandamisel pole arvestatud ei koha ega aastaaja iseärasusi. Kuna maa on kuni 90 cm sügavuselt külmunud, tuleb pinnas lahti suurte pankadena ja seda kuni külmumissügavuse piirini.
Külmunud maa lahtikangutamine suure ekskavaatoriga tekitab turbapinnasele ehitatud Herne tänava majades ülitugevat vibratsiooni, nii et seinad kõiguvad.
Supilinna, eriti Oa tänava maju raputavad väga tugevasti ka suurel kiirusel liikuvad raskeveokid. Koormaga raskekalluritele tuleks kohe kehtestada kiirusepiirang 10 km/h, sest vibratsioon tekitab Supilinna majadele tõsist kahju.
Küsitav haldussuutlikkus
Herne tänaval toimuv seab Supilinna Seltsi ja supilinlaste silmis kahtluse alla linnamajanduse osakonna ja Skanska suutlikkuse, sest tegemist pole ju ootamatu avariitööga, vaid plaanilise ettevõtmisega. Senine asjade käik on loonud ootamatuid probleeme ka heausksetele alltöövõtjatele.
Loodetavasti leidub linnavalitsusel võimalusi kohustada peatöövõtja Skanskat täitepinnasesse viidud kasutuskõlblikku materjali tagasi tooma või samaväärsega asendama. Ehk õnnestub vähendada ka Herne tänava majade raputamist külmunud maa, raske kopp ja selle vahetus läheduses turbapinnasel paiknevad elamud ei sobi kuidagi kokku.
Euroopa Liit võiks tähendada ka euroopalikku töökorraldust ja elukeskkonnaga arvestamist.