Ajal kui Sakala suures saalis võnguvad bassid, näidatakse korrus kõrgemal kaht filmi klubikultuurist. Kui esimene on sama hedonistlik ja hooletu nagu nähtus ise, siis teine näitab rassiliselt ja seksuaalselt pingestatud Londonit ligi 30 aastat tagasi.
Klubi ja film
8. aprill 2004, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kümmekond aastat tagasi hakkasid igasse vähegi jõulisemalt tänapäeva puudutavasse filmi ilmuma klubistseenid. See näitas, et kunagi undergroundi iseloomustanud muusikast ja elulaadist oli saanud popkultuuri peavool. Club UK filmid paigutuvad selle kasvuprotsessi vastandlikesse otstesse.
Justin Kerrigani noortefilm «Inimkaubandus» (1999) ei sea endale kuigi keerukaid eesmärke. Seetõttu on tal piisavalt aega, et tabada õige hetk ja sukelduda kõrgendatud meeleolus klubiliste ühendatud teadvusvoolu. Viieliikmelise sõpruskonna tormilist nädalavahetust ja omavahelisi suhteid on kujutatud irooniliselt, kuid soojalt.
Isaac Julieni «Young Soul Rebelsi» (1991) süee keerleb gei-mõrva ümber Londonis. On aasta 1977 ning punk, disko ja jazz elavad Kodulinna maja sarnastes keldrites sõbralikult kõrvuti. Väljas tänavatel tähistatakse kuninganna juubelit. Kõige selle keskel proovivad kaks musta DJd elus hoida oma piraatraadiojaama ja ise ellu jääda.
Cannesis kriitikute preemia võitnud filmi üks peategelasi on kolmekordselt vähemuslik: must, gei ja underground. Ent kas või Londoni põneva multikultuurse situatsiooni tõttu on film väärt, et seda algusest lõpuni jälgida. Club UK külastaja ees seisavad rasked valikud.
Club UK filmid
«Inimkaubandus»,
re Justin Kerrigan (1999)
«Young Soul Rebelsi»,
re Isaac Julien (1991)
Homme ja ülehomme
Tallinnas Sakala keskuses