Viimasel nädalal Iraaki tabanud iiitide ülestõus peatas Eesti sõdurite patrullimise Bagdadis, kuid ei lõpeta nende missiooni.
«Meie sõjaväelased täidavad kolmandat päeva uut ülesannet valvavad Iraagi pealinnas üht USA baasi,» kinnitas kaitsejõudude peastaabi pressijuht Peeter Tali.
Julgeolekuolukorra halvenemine peatas eestlaste jalgsi- ja autopatrullid Bagdadis ning surus nad USA baasi müüride varju. Ühe kaitseväe ohvitseri sõnul on see «vaikseim koht, mida hulluks pööranud Iraagis praegu leida võib».
Viimased verised sündmused Iraagis, kus nädalaga on hukkunud kümneid välissõdureid ja sadu iraaklasi, on pannud mitmeid riike uuesti kaaluma oma vägede sealviibimise vajadust ja mõned on juba teatanudki, et nad ei kavatse pärast senise mandaadi lõppemist 30. juunil asendusvägesid kohale saata. Nende hulka ei kuulu aga Eesti.
Õige talumehe tegu
«Valitsuse analüüs ei anna tõsiseltvõetavat põhjendust meie missioon koju kutsuda,» sõnas peaminister Juhan Parts neljapäeval, kui parlamendi riigikaitsekomisjon oli nõustunud pikendama Iraagis mullu jaanipäeval alustatud missiooni järgmise suveni. Riigikogu arutab seda järgmisel nädalal.
«Vaba Iraagi ülesehitamine ei ole kerge ülesanne, see oli algusest peale teada,» rääkis Parts.
Missiooni jätkamist, kus vähem kui aastaga on hukkunud üks ja haavata saanud kümmekond Eesti sõdurit, põhjendas Parts ka kujundliku näitega: «Ükski Eesti õige talumees ei jäta kunagi tööd pooleli.»
Hispaanias parlamendivalimised võitnud sotsialistide juht Jose Luis Rodriguez Zapatero teatas märtsis, et kui kontroll Iraagis tegutsevate võõrvägede üle ei lähe ÜRO kätte, toob Hispaania 1300 meest pärast praeguse mandaadi lõppemist koju tagasi.
Enamik jääb kohale
Zapatero sõnumiga sattus kokku Hondurase teade 370-mehelise koosseisu lahkumisest juunis. Tõsi, Honduras kinnitas juba mullu vägesid Iraaki saates, et tema väed jäävad sinna ainult aastaks.
Üksuste kojutoomisest on teatanud veel Uus-Meremaa (61 sõjaväeinseneri) ja Kasahstan (25 sõjaväeinseneri).
Norra ütles, et võib 180-mehelise väeüksuse suvel tagasi kutsuda, kuivõrd aktiivselt rahvusvahelises rahutagamises osalev maa võib vajada mehi «kuumemates» kohtades, näiteks Sudaanis.
Suur osa koalitsiooni ülejäänud 35 osapoolest on aga kinnitanud, et ei kavatse oma vägesid Iraagist ära tuua, kuigi sarnaselt Hispaaniaga on mitmed riigid rõhutanud vajadust suurendada ÜRO rolli.
Seda tunnistas ka Eesti valitsusjuht. «Kindlasti on väga mõistlik, kui tugevdatakse rahvusvahelist konsensust Iraagi edasise saatuse ja arengu osas,» ütles Parts.