Ajaloost: Kunagine kultusala
19. aprill 2004, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
19. aprillil 1940. aastal ennustas Soome jooksulegend Paavo Nurmi, et miilijooksus purustatakse nelja minuti piir veel sel kümnendil. Ta eksis nelja aastaga.
Esimesena alistas unelmate piiri britt Roger Bannister, kes läbis 6. mail 1954. aastal Oxfordis distantsi 3.59,4ga.
Kuninglik jooksudistants ehk miil (1609 m) oli läinud sajandil kuni 80. aastateni enamiku kergejõustikuõhtute üks tõmbenumbreid. Maailma tippmailerite kokkupuutepunkt oli toona ikka miilijooks.
Maailma tipptulemusi hakati sel distantsil fikseerima 1852. aastast, mil profisportlaseks tituleeritud britt Charles Westhall läbis 1609 meetrit 4.28,0ga. Suurbritannia jooksjad valitsesid seda distantsi kuni 1912. aastani. Kui IAAF hakkas ametlikult fikseerima alal maailmarekordeid, lõi esimese mõra brittide hegemooniasse USA sportlane John Paul Jones, läbides maa 4.14,4ga.
Paavo Nurmi jättis rekorditetabelisse oma jälje, saavutades 1923. aastal Stockholmis 4.10,4. Sel puhul lasti välja erimedal.
Oli otsekui sümboolne, et nelja minuti piiri alistas esimesena just Suurbritannia jooksja. Tänane maailmarekord kuulub marokolasele Hicham El Guerroujle 3.43,13ga aastast 1999.
Eestis võisteldi miilijooksus esmakordselt ametlikult 1934. aastal Turaani jalgpalliturniiri vaheajal ja jooksu võitis Ademar Jürlau. Kõige kiirem miilijooksja on aga eestlastest olnud Kanadas elav Ergas Leps. 1960. aastate keskel tuli Tallinnas sündinud sportlane sel distantsil kahel korral Kanada meistriks ja oma parima jooksu tegi 1966. aastal Kingstonis Briti mängudel, saavutades 4.01,0ga seitsmenda koha.