Maavanem on valitsuse jõuline käsi

Verni Loodmaa ei ole mingil juhul nõus nende arvajatega, kes peavad maavanemat vaid regionaalministri jõuetuks käepikenduseks.

Jõuetu paigaltammumine maavanemate nimetamisel on õnneks lõppemas. Kon-kursid on välja kuulutatud ja peagi kinnitab valitsus kaksteist uut maavanemat ametisse. Vindunud paigalseisu järel on igal juhul tegu edasiminekuga.

Mul oli piinlik lugeda arvamust, nagu oleks maavanema roll totter ja mõttetu.

Nii maal kui ka linnas elab palju toredaid inimesi, kes soovivad muuta paremaks mitte ainult omaenda elujärge, vaid aidata kaasa ka oma kodukandi ja kogu Eesti õitsengule.

Ma ei saa mingil juhul olla nõus nendega, kes peavad maavanemat vaid regionaalministri jõuetuks käepikenduseks.

Mina näen maavanemat pigem valitsuse jõulise käena, kes kaitseb omavalitsuste huvisid riigi ees ja esindab riiki omavalitsuste ees.

Ülesanded muutuvad

Mõistagi on maavanemate, sealhulgas Tartu maavanema roll ja ülesanded muutuste lävel. Kuid veelgi enam kui vormilised ja etteseatud piirid, määrab maavanema töö edukuse tema isik, liidrivõimed ja tugev visioon Tartumaa tulevikust.

Tulevase maavanema põhiliseks ülesandeks saab olema omavalitsuste ühiste huvide leidmine ja koostöö süvendamine.

Tartumaa linnade ja valdade suhetes on viimastel aastatel olnud pingeid, rivaalitsemist ja vähe koostöösoovi.

Omavalitsusliit ei ole suutnud olla vastuolude leevendajaks, pigem on üksmeele leidmise asemel teisitimõtlejaid maha hääletatud. Pingestatud suhete põhjuseks on olnud omavalitsuste erineva kiirusega areng, erinevad arusaamad ja mõistagi ka rahalised võimalused.

Kuid vaadates Tartumaad näiteks Euroopa Liidu perspektiivist, on selge, et mitte ainult Tartumaa oma 150 000 elanikuga (millest 2/3 moodustavad Tartu linna elanikud), vaid kogu Lõuna-Eesti peab saama terviklikuks, ühiselt hingavaks regiooniks.

350 000 elanikku on rahvaarv, mis sobib hästi toimima ühtse regioonina. Regioonina, millel on nii vaimujõudu (maailmatasemel Tartu Ülikool ja Eesti Põllumajandusülikool!) kui ka energiat, et realiseerida hoogne arenguplaan, millest võidavad kõik regiooni elanikud.

Vastuolu tegelikult pole

Vaid kogu Lõuna-Eesti oma suurusega saab olla atraktiivseks regiooniks investoritele, et rajada siia uusi tööstus- ja teenindusettevõtteid, luua uusi töökohti, mida Lõuna-Eesti vajab nagu õhku.

Ma olen kaugel seisukohast, et valdade või maakondade administratiivse ja mehaanilise liitmise kaudu on võimalik kogu Tartumaad või Lõuna-Eestit ühendada.

Selleks on vajalik altpoolt, elanikelt ja omavalitsustest algav initsiatiiv ja arusaam, et paljusid asju on koos mõistlikum ja säästlikum teha.

Minu arvates ei ole olemas vastuolu Tartu linna ja maakonna valdade vahel, on olemas suurepärased võimalused koostööks, millest muutub paremaks nii maainimeste kui ka linlaste elu.

Juba täna käivad pea kõik Tartumaa algkooliõpilased esmast ujumisõpetust saamas Aura keskuses, tulemuslikku koostööd tehakse linna ja maakonna turismimagnetiks kujundamisel.

Tartu linna ja maakonna ühistransport tuleb lähitulevikus liita ühtseks süsteemiks, mis aitaks kokku hoida kulusid ja teeks sõitmise mugavamaks kõigile sõitjatele.

Ei ole ju mõttekas praegune olukord, kus maalt linna tulija saab bussist väljuda vaid mõnes peatuses ja peab sihtkohta jõudmiseks teinekord linnaliinibussiga (ja uut piletit ostes) paar peatust tagasi sõitma!

Tartu Veevärk on välja ehitanud tippkvaliteediga puhastusseadmed, mis suudaksid puhastada kogu reovee 50 kilomeetri raadiuses.

Esimesed naabervallad on sellest võimalusest kinni haaranud, kuid mitte kaugel puhastitest voolab Emajõkke ka haisvat solki. Sest valla piir on vahel.

Asfalttee igasse külasse

Ka haridusvõimaluste kujundamisel saab maakond palju koos ära teha.

Ühine koolibussisüsteem, võimalused õpetajate töökoormuse jagamiseks koolide vahel, koostöö kutsehariduse edendamisel ja muud initsiatiivid annavad võimaluse raha kulutada laste paremale õpetamisele, mitte mõttetute majanduskulude tegemisele.

Ning loomulikult tuleb koos arendada infrastruktuuri.

Igasse külasse peab jõudma asfalttee, mis annab inimestele võimaluse elada puhtas looduskeskkonnas, kuid vajadusel käia kaugemal tööl. Kiire internet peab olema kättesaadav igas majas ja talus.

Ka meie maakonnas on üha enam inimesi, kes saavad ja tahavad elada ning töötada maal, kuid kes vajavad kiiret internetiühendust.

Kõik Tartumaa omavalitsused, nii linnad kui vallad, peavad üles leidma ühishuvid ning nende kaudu realiseerima oma koostööpotentsiaali, haarates kaasa kogu Lõuna-Eesti.

Kui me seda suudame, oleme tublimad kui muistsed maavanemad.

Ärgem unustagem, et penirüütlid vallutasid meie maa just seetõttu, et eestlased omavahel tülitsesid ja kokku hoida ei suutnud.

Samal teemal: Neinar Seli «Kelle asja peab ajama maavanem?», 7.05. 2004.

Tagasi üles