Millest räägib «Ärapanija» asjatundjast vanale semule
Meediaarvustus: Mugav geenius
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrreldes tavalise televaatajaga on mul see kiiks, et a) tunnen Peeter Oja pikki aastaid ja ennevanasti teretasime Mart Juurega samuti, b) vaatan saatejuhte kunstnikupilguga kas nad on karakteersed näod ja c) hindan sekundi jooksul ka riietusele nähtud vaeva.
Tsiteerides lausekatkendit eesti mängufilmist «Vallatud kurvid» Vaiket tunnen ma läbi ja läbi , julgen öelda, et tunnen Peetri käekirja pea läbi ja läbi. Tema iseloomustuseks sobib väljend mugav geenius.
«Ärapanija» saadet vaatama juhtudes tajun üsna hästi, kui tõsiselt on enne salvestust teema läbi mämmerdatud ja nii-öelda tühjaks räägitud ning kus on jäetud rammu improvisatsioonile. Tean mõlemat saatejuhti sundimatu ja vaba loomeprotsessi meistritena ning tunnen selgelt ära need lõigud, kui teema on jutuks toimetaja, mitte Mardi või Peetri ettepanekuna.
«Ärapanija» kompvekiks on Peetri skeemid ja joonised. Eestis leidub vaid kaks inimest, kes seda kunsti valdavad ning keda võib pidada lausa graafilise filosoofia gurudeks. Austatud Ülo Vooglaid ning Peeter Oja.
Juur ja Oja on Eesti telemaastikul kahtlemata kõige karakteersemad näod. Nagu Hitlerit ja Stalinit tuntakse iseloomulikust vuntsist, on ka «Ärapanija» saatejuhid kunstnikule, karikaturistile, parodistile, aristile kergelt tabatavad tüübid.
Seesama duo jagunes eelmisel hooajal «Tondi juttudes» nii, et Oja tegi justkui rolli ja Juur oli tema ise. «Ärapanijat» vaadates tajun tihti, et nüüd on just Oja tema ise, aga Juur kehastab kedagi. Ehk siis hoiab seda «täkku» tagasi, et saade balansis püsiks.
Riietuse juures tahaks tuua paljudele teistele eeskujuks niinimetatud värsket lipsusõlme korralik särk ja just-just seotud lips on kujunenud ärapanijate meeldivaks visiitkaardiks. Kiitus inimesele, kes selle eest hea seisab!
Peeter on erikuradi hea plastikaga vend. Kahjuks on ta ses mõttes eranditest kaugel eemal, et temalgi on tunda füüsilist allajäämist ülekaalule. (Nagu enamik 40ndates mehi, on ta rõhunud treeningule ja kõhulihastele siis, kui selleks oli aeg: nooruspõlves.) See teeb inimese ekraanil raskesti jälgitavaks, sest istuv poos poob.
Peetri impulsiivsust arvestades olen juba mõnda aega imestanud, miks ta, sunnik, püsti ei karga ja Juurele kallale ei torma. Aga ta ei saa ju püstigi! Ta on seal nagu vana isakaru, kes tagumikku kergitamata kogu info ümbritsevatele kätega estikuleerides edastab.