Edukuse mõõdupuuks on tulemus. Oluline on see, kuidas tulemus saavutatakse või kui palju vahendeid selle nimel kulutatakse kui palju raha, energiat, aega.
Muudame noorte tegevuse rahastamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu on alati toetanud kultuuri, sporti, noorte vabaajategevust jne. Selleks on linn kehtestanud kindlad reeglid ja tingimused, mille alusel spordi- ja noorteklubidele raha jagatakse.
Et raha saada, peab teatavasti Tartus spordi- või noorteklubi olema tegutsenud vähemalt üks aasta, esitada tuleb regulaarselt klubiliikmete nimekirju jne.
Olgu veel öeldud, et vastavalt linna kehtestatud määrusele eraldatakse 2004. aastal noortespordiks pearaha 2485 krooni.
Mitmed süsteemid
Spordiga tegelevatel asutustel on võimalik saada raha ka linna poolt kehtestatud koefitsiendi alusel vastavalt sellele, kas tegemist on olümpiaalaga, linna poolt eelisarendatava spordialaga (näiteks aerutamine, sõudmine, iluvõimlemine, sulgpall, maadlus), lähtuvalt treeningutöö kvaliteedist jne.
Samuti saavad linna noorteühingud aastas klubi liikme kohta pearaha 7501400 krooni, mis sõltub nende tegevusest ning huviala keerukusest.
Rohkem raha saavad klubid, kus tegeldakse tehnika ja elektroonikaga.
Üldse rahastab linn 719-aastaste noorte tegevust. Kes on alla seitsme või üle 19 aasta vanad, need linnavalitsuselt tuge ei saa. Tõsi, ka 60-aastastele ja vanematele maksab linn kultuuri arendamiseks tegevustoetust.
Ametlikel andmetel on Tartus 719-aastasi linlasi 16 394. Noorsportlasi on 5407, kultuuritegevuses hõivatuid 778 ja noorteühingute raames on endale tegevuse leidnud 1742 noort tartlast.
Kokku tegeleb ametlikult spordi ja kultuuriga 7927 last. Mittehõivatuid, kelle tegevus ei kajastu spordiklubide ja noorteringide liikmelisuses, on 8467. Neid on enam kui pool!
Tartu kuritegevusstatistika näitab, et 2003. aastal registreeriti 719-aastaste noorte poolt toimepandud õigusrikkumisi 3358.
Tekib küsimus, kuidas edasi?
Arvan, et Tartu huvi on vähendada noorte kurikaelte hulka, pakkudes nendele võimalusi vaba aja aktiivseks veetmiseks.
Ringide laiendamine
Selleks, et tekiks rohkem kohti, kuhu noortel minna, peaks Tartus muutma kultuuri- ja spordiringide rahastamise tingimusi. Täna on paljud linna spordi- ja noorteringid niivõrd ülerahvastatud, et kõik ei saa tegelda sellega, mis huvitaks.
Eesmärgiks peaks võtma spordi-, kultuuri- ja vabaajaringide laiendamise. See ei pea toimuma kvaliteedi arvel, vaid muuta tuleks rahastamistingimusi.
Arvan, et Tartu kui heade mõtete linn peaks võtma kasutusele sarnaselt riigi haridusosakute ideega noorte spordi- ja kultuuriosakute süsteemi.
See tähendab, et edaspidi käib iga lapsega kaasas n-ö pearaha. Sõltumata sellest, kas laps hetkel tegeleb klubiliselt spordi või kultuuriga, või ei tee seda mitte.
Juhul kui noor ei käi üheski ringis, liigub see raha nii-öelda linna reservi, millest omakorda koorub sihtasutuse idee.
Täna on meil olemas Tartu Kultuurkapital, miks mitte siis Tartu Noorte Spordi- ja Kultuurkapital!
Arvan, et süsteem peab muutuma lapsekeskseks, mitte olema sõltuv linnavalitsusest ja klubidest.
Uus süsteem tooks kaasa järjekordade kadumise sprordiklubide uste tagant ning liiguks nn vabaturu põhimõtete suunas. Tekiks konkurents, nii et spordi- ja vabaajategevuseks rajataks spordihalle ka erakapitaliga.
Tänane noorte spordi- ja kultuuritegevus ei ole Tartus halb. Seda näitavad meie linna noorsportlaste head tulemused ja saavutused.
Kuid eesmärgiks ei saa olla ainult edukate soosimine.
Tartu peaks senisest enam pöörama tähelepanu ka nendele lastele, kes täna on jäänud kõrvale aktiivsest spordi- ja kultuurielust, või mis veel hullem, on pöördunud halvale teele.
Noorte sporti ja kultuuri toetav pearahasüsteem annab kõigile võimaluse ühtsetel alustel liituda spordiklubi või huvialaringiga just siis, kui selleks huvi tekib.
Ja Tartusse saab ringe ja klubisid juurde luua, et neisse mahuksid kõik soovijad.