Ilmade soojenedes ilmnevad alati liikluses uued ohutegurid, millest olulisemad on kõikvõimalikud kaherattalised sõidukid ning rulluisutajad-rulatajad.
Kommentaar: Teed ja tänavad pole staadion
Kehtiv liiklusseadus ja -eeskiri reguleerivad teeliiklust, nende eesmärk on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus.
Jalgratturid ja rulluisutajad veedavad enamasti oma vaba aega. Suurem osa neist sõidab füüsilise koormuse saamiseks, värske õhu hingamiseks, ajaviiteks või lausa tõsise treeningu tegemiseks. Seega nende eesmärk on tavapärase liiklemise eesmärgist kõrvale kaldunud.
Avalik teeliiklus ei ole sportimiseks õige koht. Suusaradasid ju ei tehta talviti kõnni- ja sõiduteedele, rallisõitjad sunnime samuti oma treeningsõite tegema üldiseks liikluseks suletud territooriumil, pallimänge ei mängita samuti teedel ja tänavatel.
Riigil ja kohalikel omavalitsustel on muu hulgas kohustus luua elanikele tingimused vaba aja veetmiseks ja sportimiseks. Jalgrattateede ehitamine on äärmiselt vajalik liiklusohutuse seisukohalt. Samas vajame ka sportimiskohti jalgrattureile ning rulluisutajatele.
Sporti ning vaba aja veetmist on väga raske suruda liikluseeskirja raamidesse. Jalgratturid suudavad sõita juba kiiremini kui asulas lubatud piirkiirus, neil on vaja harjutada ka kolonnisõitu, sest sellised on võistlusreeglid. Rulluisutajad suudavad samuti liikuda sedavõrd kiiresti, et võivad osutuda ohtlikuks nii endale kui ka teistele.
Jooksjad ju harjutavad maneeides ja staadionidel, miks peavad rulluisutajad seda tegema tänavatel autode ja hajameelsete jalakäijate vahel?