Ühe Inglise maa-aadliku käest küsiti, mis on tema kauni muru saladus. Mees vastas: «See on lihtne: korralik väetamine ja niitmine vähemalt kord nädalas ja nii kakssada aastat järjest.» Ka Eesti tingimustes vajab ilus muru tihedat niitmist, kastmist ja korralikku väetamist.
Kuidas saada ilusat muru
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kevadel, kui muld on tahenenud, tuleb muru riisuda ja õhustada. Riisumisega eemaldatakse talvine praht, nn muruvilt, mis tekib niidetud rohu mahajätmisel, ja sammal.
Suurtel pindadel tehakse seda tööd aeraatoriga, väiksematel rehaga. Seejärel torgitakse kamarat aiahargiga või spetsiaalsete naeltaldadega. Vanade juurte läbilõikamine ergutab murukõrrelisi kõrvalvõrseid moodustama.
Talvega murusse tekkinud augud ja lõhed tuleb täita liivaga, mis tagab rohujuurte varustamise õhuga.
Paljudes kohtades kipub muru rikkuma sammal, mis on tingitud peamiselt ebasobivatest kasvutingimustest, aga ka ebapiisavast toitainetega varustatusest, liigsest niiskusest, kuivusest või varjust.
Samblast aitavad vabaneda vastavad vahendid (Samblanäks, Sammalpois, raudsulfaat jt). Need kuivatavad sambla mõne päevaga ja hiljem on seda hõlbus kõrvaldada.
Niida ja kasta hoolega
Regulaarne niitmine soodustab murus kõrreliste harunemist ja tekitab tiheda rohukamara. Lõikekõrgus võiks jääda 3 ja 5 cm vahele, varjulistes kohtades ja põuasel ajal tuleks niita 12 cm kõrgemalt.
Sagedane niitmine tagab ilusa muru, ka pole sel juhul vaja niidet koristada. Niidetud rohi annab lagunemisel murule tagasi toitaineid ja aitab põuasel ajal niiskust säilitada.
Kontrollige, et niiduki tera oleks terav, muidu võivad tekkida inetult valgeks kuivavad kõrretipud.
Põuaperioodidel eeldab muru rohelise ja elujõulisena hoidmine kindlasti kastmist. Kasta tuleb pigem harva ja korralikult kui tihti ja vähe, pinnas peab märguma 1015 cm sügavuselt.
Liiga sage ja samas ainult pindmine niisutamine muudab muru põuatundlikuks. Nii raiskate ilmaaegu kastmisvett, pealegi läheb see kulukaks.
Väeta mitu korda aastas
Esimene väetamine võetagu ette varakevadel pärast muru kevadist koristamist, kui rohi hakkab haljendama, teine juuni lõpus või juuli esimesel poolel. Kolmas väetamine tuleb teha mõne lämmastikuvaba väetisega augustis (seda juhul, kui olete enne kasutanud ainult lämmastikku sisaldavat väetist).
Tasakaalustatud toimega väetisi kasutades pole see vajalik, sest taimed on omastanud piisavas koguses fosforit ja kaaliumit.
Näiteks Substrali muruväetis sisaldab lisaks kõiki taimede eluks vajalikke makro- ja mikroelemente, mis aitavad suurendada vastupidavust ebasoodsatele talvetingimustele ja neist tingitud haigustele.
Muru tuleb väetada siis, kui see on kuiv, muidu kleepuvad väetiseterad kõrte külge. Pärast väetamist kastke muru põhjalikult kerge vihmasabin ei vii väetist taimejuurteni. Seepärast on kasulik muru väetada enne vihma.
Kui muru ei kasteta ja see on juba põuast pruunistunud, on ka väetamine vastunäidustatud.