Väikeaias ei maksa väetistega liialdada

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Koduaias on läbi aegade hinnatumaks väetiseks kompost või kõdusõnnik, kuid taimede toitainetevajaduse katmiseks tuleb abi otsida kaupluselettidelt.

Arvukad kodu- ja välismaised firmad pakuvad väetisi nii paljude eri nimetuste all, et sageli muutub valiku tegemine raskeks. Kas aga tõepoolest tuleb iga aiakultuuri tarvis soetada eraldi nimetusega väetisekotike või saab ka lihtsamalt?

Kevadine annus

Kevadisel mullaharimisel võib nii köögivilja-, marjapõõsa- kui ka lillemaal anda lämmastikku ammooniumnitraadina (15–30 g/m2) või karbamiidina (10–20 g/m2). Nitrofoskaga väetamise puhul tuleb lämmastikukogust vähendada.

Ettevaatlik tasuks olla maasikate väetamisel. Neile on tavaliselt juba istutamise eel piisavalt varuväetist antud. Kevadel võiks maasikale kasvu ergutamiseks pakkuda ammooniumnitraati (kuni 10 g/m2) või mõnd hästi lahustuvat täisväetist

Viljakas aiamullas kasvavad taimed ei vaja kasvuajal üldiselt muid toiteelemente peale lämmastiku. Keerulise koostisega, paljusid mikroelemente sisaldavad ning seetõttu ka teistest kallimad täisväetised ei taga olulist saagilisa või kvaliteedi paranemist.

Kui fosfor, kaalium ja lämmastik on antud põhiväetisena, ei vaja lühiealised ja väikese toitainevajadusega köögiviljad (redis, salat, till), marjakultuurid, suve- ja püsililled enam väetamist.

Enamik köögivilju on mõõduka väetisevajadusega, neile võiks anda üks kord pealtväetist – ammooniumnitraati (10-15 g/m2), karbamiidi (kuni 10 g/m2) või kergesti lahustuvat täisväetist.

Väetis kastmisvette

Väetise toime on parem, kui lahustada see kastmisvees. Eriti soovitatav on anda vesilahusena karbamiidi, sest mullale puistatuna võib sellest tekkida oluline lämmastikukadu. Teist korda võib lämmastikuga pealtväetada suurema väetisevajadusega köögivilju (kapsad, juurseller, porrulauk jt).

Kartuli mahapanekul puistatakse väetis vakku. Söögikartuli kloorivaba väetist pakub väikepakendis AS Rekle, Kemira väetistest 40-kilostes kottides on sobivaim Cropcare 10-10-20.

Väikepakendis on müügil väga lai valik väetisesegusid ja kompleksväetisi. Viimased on mehaanilistest segudest mõnevõrra kvaliteetsemad, sest nende iga graanul sisaldab ühtlaselt makro- ja mikroelemente. Kemira kompleksväetistest on saadaval aia üldväetis, marjaväetis jt. Kasutamise kohta annab teavet juhend pakendil.

Mehaanilised väetise segud on tavaliselt veidi odavama hinnaga. AS Rekle toodetena võib müügilt leida laia valiku erinevaid väetisi.

Need peaaegu kloorivabad väetised segatakse kokku põhiliselt ühesugustest koostisainetest, kuid mõnevõrra erinevas vahekorras. Seepärast ei pea tingimata iga kultuuri jaoks kasutama omaette väetist, üsna hästi saab hakkama ka ühe-kahe seguväetisega.

Teadmiseks aiapidajaile, kellel varasemast ajast on meeles väetis nimetusega Kristalliin – praegu nimetuste Kristal-N ja Kristalliin all kaubastatavad väetised ei ole päris samade omadustega. Sisaldades valdavalt lämmastikku – fosforit ja kaaliumi suhteliselt vähe – on need väetised head kasvuajal pealtväetamiseks nii kasvuhoones kui avamaal, soovitatav vees lahustatult.

Kemira kastmisväetis sisaldab rohkesti makro- ja mikrotoitaineid, kokku 12 elementi. Et väetis on kõrgemast hinnaklassist, võiks seda anda eelkõige kasvuhoone- ja rõdutaimedele. Meeldiva üllatusena leidsin müügilt Kemira kaltsiumnitraadi. See väetis võiks varuks olla tomatikasvatajatel.

Kastmine taimedele kergesti omastatava kaltsiumnitraadi lahusega (10-20 g 10 l vee kohta, võib kasta korduvalt) aitab ära hoida tomati viljatipumädanikku.

Küllalt sageli võib aiakultuuridel täheldada magneesiumipuudust (heledad laigud leheservadel). Sel juhul saab abi kastmisest magneesiumsulfaadi lahusega. Õuekultuuridele võiks 10 liitris vees lahustada 10-15 g väetist. Kasvuhoonekurki ja -tomatit tuleks kasta veidi lahjema lahusega.

Suures valikus on saada igasuguseid vedelväetisi väikepakendis.

Taimetoitainete poolest on need üsna lahjad, samas küllaltki kallid. Mugava kasutamise tõttu sobivad taimede väetamiseks eelkõige miniaedades, rõdukastides, konteinerites jms.

Üks kontsentreeritumaid, samas mitte eriti kallis on Kemira köögiviljakultuuride vedelväetis (NPK 8-8-6 + mikro). Isikliku kogemuse põhjal julgen soovitada ka suhteliselt odavaid Läti päritoluga Vito kontsentreeritud täisväetisi.

Väga hea kvaliteediga ning aiapidajate hulgas kõrgelt hinnatud on USA päritoluga Schultzi firma hästi lahustuvate ja tasakaalustatud väetiste sari. Kahjuks pole selle küllaldast valikut alati müügil.

Müüja määrab hinna

Raha lugeda oskav aiapidaja võiks enne väetiste ostmist ringi vaadata mitmes müügikohas, sest ka ühe ja sama väetise hind võib eri kohtades oluliselt erineda. Kasu toimetus leidis näiteks Rekle 1 kg kloorivaba täisväetise Laagri maksimarketist hinnaga 9.90, kuid kõrvalasuvas Aiamarketis oli sama väetise hind 14 krooni. Ka tasuks võrrelda eri väetiste hindu ja väetisainete sisaldust.

Arvestamisel võiks silmas pidada sedagi, et pakendite märgistusel esineb fosfori ja kaaliumi sisaldust nii elemendina (P, K) kui ka oksiididena (P2O5, K2O). Oksiididena märgitud sisaldused on vastavalt 2,3 ja 1,2 korda kõrgemad kui sisaldused elemendina. Pakenditel soovitatud kasutamiskoguste ja väetamiskordadega võiks pigem tagasihoidlik olla, sest läbimüügist huvitatud väetisetootja kipub nendega liialdama.

Tasub teada:

KALTSIUM (Ca) on vajalik toitaine juurte kasvuks. Puudus väljendub võrsetippude kuivamises.

LÄMMASTIK (N) on vajalik eelkõige lehtede ja varte kasvuks. Puudus väljendub vanemate lehtede kollaseks muutumises. Liigne lämmastik muudab taime kasvu liiga lopsakaks, õitsemise nõrgaks ning saagi kehvaks.

FOSFOR (P) on tähtis õitsemise ja saagi moodustumise seisukohalt. Fosfori puudusel jääb taim väikeseks ja juurte kasv on nõrk, lehed muutuvad punakaks.

KAALIUM (K) soodustab juurte ja mugulate kasvu, muudab taimed vastupidavamaks kuivuse, haiguste ja talvekülma suhtes. Puudusnähud meenutavad veepuudust.

Suvine lisaväetamine

• Lisaväetist antakse köögiviljamaale pärast taimede harvendamist, pika kasvuperioodiga köögiviljadele ka juulis.

• Marjakultuurid ja viljapuud saavad lisaväetamisest kasu, kui viljad on moodustunud, kuid pole veel küpsed.

•Taimed omastavad toitaineid vees lahustunud kujul. Seetõttu on eriti efektiivne taimedele kasvu ajal toitaineid anda koos kastmisveega, kasutades selleks vees lahustuvaid pulbrilisi või vedelväetisi.

Allikas: www.kemira-growhow.com

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles