Etanoolil ei ole emotsioone

Mari Järvelaid
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Etanool ehk igapäevakeeles alkohol on rakumürk, räägime me sellest või mitte. Etanool on niivõrd tugev mürk, et selle tarvitamisel väheneb aju maht märgatavalt, seda nii hallaine kui valgeaine vähenemise arvel. Lastel ja teismelistel tekivad ajus surnud ajurakkude piirkonnad.

Ja nagu ikka, sõltub mürgi toime organismi manustatud mürgi kogusest, sõltumata sellest, kas see on siidris, õlles, veinis või viinas. Oluline on ka etanooli imendumise kiirus, mida aeglustab toit maos ja kiirendab süsihapegaas joogis. Etanool lahustub hästi vees ja kandub seega kõikjale kehas, kus on vett.

Seetõttu mõõdetaksegi alkoholisisaldust veres. Etanooli tervistkahjustav piir algab naistele üle 10-20 ml ja meestele 20–30 ml etanooli ööpäevas. On soovitav ka vahepeal puhata ja paar-kolm päeva nädalas alkoholi mitte pruukida.

Ohtlik rakumürk

Ka õlut juues tuleb kindlasti arvestada selle alkoholisisaldusega. Eesti on ilmselt kogu maailmas unikaalne riik, kus riigil on määratletud lahjana nii suure kui kuue mahuprotsendi etanooli sisaldusega õlu.

Rakumürgina surmab etanool eelkõige neid ajurakke, mis on vajalikud abstraktseks mõtlemiseks, tunnetuseks ja mäluks. Üldine intelligentsus reeglina säilib, ja nii võib öelda, et mis see alkohol ikka mehele teeb.

Terve ja tugev organism saab tõepoolest väliselt paremini hakkama, pikaajalisel, rohkem kui kuueaastase regulaarse tarvitamise järel aga hakkab keha nõdraks jääma. Etanooli toimest tingitud haigusi on üle 60.

Seni on Eestit võrreldud Venemaaga, kui räägitakse alkoholi tarbimisest ja traditsioonidest alkoholi tarbida. Eelmisel aastal langes Venemaal alkoholi tarbimine viis protsenti ning noorte ja edukate hulgas ei järgita enam traditsiooni klaasiga viina juua.

Meil aga räägitakse uhkusega, kuidas Gorbatšovi ajal kannust viina sai joodud. Tuletage meelde – seda tehti ikka vaid pulmas või matusel, mitte aga hommikust õhtuni, päev päeva järel.

Alkohol ei ole janu kustutaja, vaid janu tekitaja. Seda nii otseses mõttes kui kaudselt. Alkohol viib vett kehast välja ja keha tegevuse taastamiseks on omakorda hulgaliselt vett vaja.

On leitud, et sage ühepromilline joove võib alkoholisõltlaseks teha ka need, kel puudub selleks pärilik eelsoodumus. Vere 0,5–2-promilline alkoholisisaldus on aga üsna tavaline seltskondlikel koosviibimistel.

Kuhu kaovad mehed?

Alkoholi liigtarvitamine on kuritegu enda, oma lähedaste ja kaasinimeste suhtes. Nad saavad suhtluspartneriks keemiliselt kahjustatud mõtlemise ja emotsioonidega isiku, kes käitub tihti nii, et ta ei oska oma tegusid ka ise seletada, ehkki petab aeg-ajalt ära oma säilinud intelligentsusega. Tahtmatult teeb selline inimene valesid otsuseid.

Riigi alkoholipoliitika on see, mis näitab riigi suhtumist oma kodanikesse. Müües üha rohkem alkoholi oma kodanikele, täidetakse riigikassat.

Selleks, et jätkuks raha uurida purjuspäi tehtud kuritegusid, pidada ülal vanglaid, ravida purjuspäi saadud vigastusi ja alkoholist kahjustatud kehasid, aidata alkohooliku hooldamisest kurnatud pereliikmeid.

Vaadates Eesti rahvaarvu earühmiti, näeme, et mehi on kuni 25. eluaastani naistest rohkem, siis hakkavad nad aga kiiresti kuhugi kaduma. Vaadake statistikat statistikaameti koduleheküljelt.

Vigastused, enesetapud, tapmised on põhilised noorte meeste surmade põhjused. Peret looma ja lapsi saama ärgitatakse vanusest 30–35 eluaastat. Selleks ajaks on meil juba vähe mehi järele jäänud

Ehk teisisõnu – viina jumaldamine on kui oma saba söömine kõhutäiteks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles