Kompost valmib koduaias

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Oma majas elavatel inimestel tasuks kõik lagunduvad köögijäätmed koguda kaanega suletavasse mahutisse, mis tühjendatakse vähemalt kord-paar nädalas kompostihunnikusse.

Kui aga koduaias pole mingil põhjusel kompostihunnikut ja ka jäätmeid tekib vähe, võib kaevata maasse, näiteks viljapuu alla augu, kuhu kallate ämbri sisu ning katate selle mulla või rohumättaga. Õige pea hakkavad seal vilkalt tegutsema vihmaussid.

Kompostimaterjaliks sobivad paljud köögijäätmed: kartuli- ja köögiviljakoored, kohvipaks koos filtritega ja teejäägid, pühkmed, veeslagunev majapidamispaber, toidujäägid ja hallitama hakanud leib.

Viimane küll patuga pooleks, sest lugupidamisest leiva vastu peaksime seda poest ostma vastavalt söömisvajadusele.

Korralikult kuivatatud leiva-saia ülejäägid tuleks aga viia näiteks maale vanema-vanaisa või peretuttavate loomadele.

Ka lapsi tuleks juba maast madalast «rohelise» eluviisiga harjutada ja neile selgeks teha, et õunasüdamed, banaani- ja apelsinikoored vm lähevad ikka kompostiämbrisse, mitte paberikorvi või koos konservikarpide ja krõpsupakenditega prügikotti.

Kaupluses sisseoste tehes tasuks samuti eelistada looduses lagunevat või taaskasutatavat pakendit.

Sobib varjuline koht

Komposti tegemine algab aias sobiva koha valimisest. Hea, kui kompostiplats saab aastaid olla samal kohal. Kompostihunnik ei tohi paikneda ereda päikese käes. Sobiv on mõne suurema puu või põõsa vari, aitavad ka vaarikad või kõrgemad päevalilled jm.

Et komposteeritavad jäätmed laiali ei vajuks, peaks hunnikul olema vähemalt kolmes küljes mingisugusedki piirded. Lihtsaimal juhul sobib selleks ka postidega toestatud tihedam tugev aiavõrk, mida on komposti väljavõtmisel kerge avada-sulgeda.

Komposti põhiline lähtematerjal tuleb siiski aiast ja aiaäärtest, kust seda laekub pidevalt. Puude-põõsaste peenemad või tükeldatud jämedamad oksad, hekipügamise ja muruniitmise jäägid, puutuhk, äraõitsenud lillevarred, köögiviljapealsed, sügislehed jms.

Niidetud rohu näol võib lisamaterjali tuua aiaäärtest ja aia tagant. Eriti taimetoitainerikkad on noored rammusad nõgesed.

Kindlasti tuleb silmas pidada, et kompostihunnikusse ei satuks valminud või poolvalminud seemnetega umbrohtusid ega ohtlike haigustega taimejäätmeid (nuutrihaigusega kapsajuurikaid, varrepõletikus vaarikavarsi, haigeid maasikapuhmikuid, lehemädaniku nakkusega kartulipealseid, kasvuhoonest sügisel väljavisatud tomatijäänuseid jms). Sellised aiajäätmed tuleb põletada.

Klassikaline komposti tegemine on nagu omaette teadus, ja sellele käesolev kirjutis ei pretendeeri. Kompostiõpetus nõuab paksemate kihtide korraga paikapanekut, mis väikeaias pole alati võimalik.

Ka peetakse vajalikuks hunniku korduvat läbikaevamist. Lihtsustatud variandi puhul saab sedagi vältida.

Valmib järgukaupa

Oma aias oleme komposti kätte saanud aasta-pooleteisega. Piirdega kompostiplatsil valmib kompost järgukaupa. Umbes kolmandikul hunniku pikkusest kihitame aasta jooksul tekkivad aia- ja köögijäätmed, mida lisandub pidevalt, aga väikestes kogustes.

Vareste ja hulkuvate kasside eemalhoidmiseks on see hunnikuosa plaadiga kergelt kaetud. Teisel kolmandikul valmib ja laagerdub eelmisel aastal kogunenud materjal, viimasel kolmandikul on aga juba tarvitamiskõlbulik kompost.

Selle pind on küll kaetud poollagunenud koredate taimejäänustega, mis aitavad hunnikus ka niiskust hoida, ning jämedamaid osiseid leidub veidi ka kompostis. See aga ei häiri vähimalgi määral, sest enne laialipuistamist sõelume komposti läbi traatvõrgu.

Vähesed lõplikult lagunemata jäänused leiavad koha värske materjali hulgas, nendega kaasas olev mikrofloora aitab seal komposteerumist käivitada. Sõelale jäänud kivikesed, plastmassi- vm tükikesed leiavad samuti sobiva koha.

Komposti tegemine olgu koduaias pidev, iseenesest mõistetav ja end rikkalikult tasuv toiming. Aiataimede turgutamiseks on viljakas kompost asendamatu.

Ja kui seejuures veel mõelda, kui suurt prügi- ja jäätmekogust olen suutnud vältida, andes sellele hoopis säästlikuma, n-ö rohelise rakenduse

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles