Täielik vabadus huntidele on surm lammastele,kirjutab Ignar Fjuk. Seetõttu on paratamatu, et tuleb piirata nende vabadusi, kes domineerivad. See on õiglase maailma üks kirjutamata reegleid.
Hundid ja lambad
Vaatamata sellele, et tegu on metafooriga, peaksime siiski küsima: kes on hundid ja kes lambad? Sest ringi liikumas on teisigi, n-ö hundi ja lamba modifitseeritud hübriidvorme. Ja seda nii kujundina kui lausa reaalsete isenditena jutt on huntidest lambanahas.
Kukalt paneb kratsima ka see, miks vahetavad hundid oma väärika kasuka lamba luksvillase, ent siiski peremehele kuuluva ja seetõttu pügatava rüü vastu? Ja kas selliste huntide näol on tegemist lammasteks maskeerunud huntidega, kes on eelnevalt lamba, mõistagi viimase nõusolekul, nahka pistnud, või lihtsalt hundilikku kuraasi täis lammastega?
Arvatavasti ei ole sellisel eristamisel olulist tähtsust. Piisab, kui olla kõigi taoliste zooloogiliste kurioosumite suhtes ettevaatlik.
Sest haledat lambamäägimist, sekka kuraasikat hundiulgu kostab tegelikult nii Eesti-sisestest kui Eestist väljapoole küündivatest debattidest. Eestis muidugi eelkõige nendelt, kes (mõtlen teatud poliitilisi ringkondi) kuulutavad end või teisi teise Eestisse kuuluvaiks. Ja taotledes nii eristaatust teistsugust kohtlemist, halastust, kaastunnet.
Oi kui võõristav on see nende puhul, kes omavad samas sageli kõiki eeldusi ja vahendeid, et rahuldavalt või isegi hästi hakkama saada!
Määgivat hala kumab läbi nendest väidetest, mille kohaselt nemad sealt Euroopa Liidust tulevat, võtvat meilt meie iseseisvuse, töökohad ja tagatippu koorivat ka paljaks. Ja et pealegi olla nende ELi toetusrahade saamine nii kuradima keerukas. Teate, see on tühijutt!
Kuid miks nii räägitakse? Miks soovitakse end näidata väetima ja viletsamana ma ei arva, et just lambana , aga sõltuvana ja abivajajana kindlasti.
Miks häbenetakse olla ise ja edukas? Miks soovitakse olla keegi teine hunt? lammas? hunt lambanahas? Miks vastandutakse isegi neile, kellest suurt midagi ei teata ja kes väärivad võib-olla samuti kaastunnet? Miks unustatakse, et oleme alati kuulunud Euroopasse?
Muide, kuivõrd Euroopas olla kõik hundid hävitatud, ei tasu neid ega Euroopa Liitu karta. Kui, siis neid viimaseid susisid, kes on osanud rasked ajad lambanahkade varjus üle elada.
Meil tasub pigem olla uhked oma huntidele, julgetele ja isekatele kriimsilmadele, elule ja uuteks väljakutseteks avatud Euroopa Liidu vastsetele kodanikele.
Või soiume ikka edasi: elagu lambad, elagu lambad...