Mustikas peenrasse

Mustikat on ajast aega ikka metsast korjatud, kuid viimastel aastatel kasvatatakse neid Eestis ka aedades ja põldudel.

Et Eestis looduslikult levinud mustikas ja ka sinikas ei talu eredat päikesevalgust, saab põllul ja aias kasvatada vaid Ameerikast pärinevaid liike: kännasmustikat, ahtalehelist mustikat ja poolkõrge kasvuga hübriidsorte.

Põldudele sobivad eriti ahtalehised mustikad, mille taime kõrgus on 20–60 cm, ja ka hübriidsordid, mis samuti taluvad meie karmi talve. Asjatundjad soovitavad kasvatada poolkõrgeid hübriidsorte nagu Northblue ja Northcountry – esimene neist kasvatab 2–2.5 cm läbimõõduga marjad, mis on mustika kohta hiiglaslikud.

Päris tavalisel peenral mustikaid kasvatada ei saa, neile tuleb luua vastavad tingimused. Kasvukohaks sobib päikeseline, tuulte eest varjatud paik, kus ei teki nn seisvat vett, muldadest passivad hea õhustatusega liivsavi- ja saviliivmuld.

Kõige ideaalsem kasvatuspaik on aga ammendatud freesturbaväljad, kus erilisi tingimusi looma ei peagi. Kui aga sellist platsi pole, tuleb enne taimede istutamist teha veidi ettevalmistusi.

Istuta turbasse

Kõigepealt peaks põllule või peenrale tõmbama vao ja täitma selle turbaga, kuhu taimed istutatakse. Sobib freesturvas, mitte aga väetistega rikastatud kasvuturvas. Mulla niiskusrežiimi parandamiseks võib kasutada multše (kile, peenravaip, hakkpuit, koorehake, kõige otstarbekam on kasutada kilet).

Sobiv istutusaeg on varakevadest kuni juuni lõpuni. Taimed istutatakse ritta 60–100 cm vahedega, reavahe võiks olla ligi meeter. Ridade vahel sobib kasutada saepuru, mis takistab umbrohu teket. Sedasi hoiate kokku aega ja vaeva, mis muidu kuluks umbrohu hävitamisele.

Oluline on aga, et istandus oleks ümbritsetud aiaga, sest muidu panevad jänesed ja metskitsed taimed talvel lihtsalt nahka. Linnud millegipärast mustikamarju ei söö, mistõttu hernehirmutisi ehitama ei pea.

Saagikas taim

Esimest tõsist saaki tasub oodata kolme aasta pärast. Tõsi, mõned taimed hakkavad kandma juba teisel aastal, kuid suuremat marjakogust võib korjata ikka 3. või 4. istutusjärgsel aastal.

Mustikate kasvatamise suur eelis maasikate või vaarikate ees on see, et kui maasikaistandust tuleb uuendada iga kolme aasta tagant, siis mustikad võivad ühe koha peal kasvada 50–60 aastat. Seega on mustikaistandus eluaegne.

Mustika marjad valmivad juuli lõpus-augusti alguses. Keskmiselt võib täisjõus taimelt korjata 1 kg marju, kuid neid ei nopita sealt korraga, sest marjad valmivad ebaühtlaselt. Suve jooksul tehakse tavaliselt 2–3 korjet.

Teisel aastal võib kevaditi anda ka väetist, mis parandab mulla pH-d ja toitainetesisaldust. Selleks sobib spetsiaalne mustikaväetis, kus mineraalainete sisaldus on taimedele sobivas vahekorras. Väetamine tuleks lõpetada juuni lõpus, sest siis jõuavad uued varred korralikult puituda ning talve hästi üle elada. Talveks pole vaja mustikaistandust kinni katta.