Mitmed märgid näitavad, et USA võib muuta oma Hiina-poliitikat viisil, mis toob kaasa suurema toetuse Taiwanile, mille iseseisvust on maailm seni keeldunud tunnustamast.
USA on üle vaatamas oma «ühe Hiina» poliitikat
21. juuni 2004, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameerika Ühendriikide kongressi USA-Hiina majandus- ja julgeolekuküsimuste komisjon avaldas teisipäeval aruande, milles teeb valitsusele ettepaneku «juurutada uusi hinnanguid «ühe Hiina» poliitikasse lähtuvalt Hiina ja Taiwani muutunud olukorrast».
Sellele eelnes vabariiklasest kongresmeni Tom Tancredo algatatud resolutsioon, mis samuti nõuab normaalsete suhete taastamist Taiwaniga «lahus Pekingi autoritaarsest kommunistlikust reiimist».
Kongressi resolutsioonid ja komisjonide aruanded loomulikult ei kohusta USA valitsust eriti millekski, kuid poliitikavaatlejad peavad võimalikuks tulevast läbimurret.
Autoriteetse Heritage Foundationi Kaug-Ida ekspert John Tkacik ütles kolmapäeval usutluses ajalehele Taipei Times, et tema arvates «ühe Hiina» poliitika ümberhindamine Bushi administratsioonis juba käib, kuigi sellest avalikult ei räägita. Ta tõi näiteks ase-riigisekretär John Kelly esinemise aprillis Kongressi ees, kus ta rõhutas, et Ühendriigid jäävad kindlaks oma «ühe Hiina» poliitikale, sekundeerides sellega asepresident Cheney samal kuul toimunud Hiina-visiidil tehtud avaldustele. Neis anti Pekingile selge sõnum, et Washington ei kavatse vähendada oma tähelepanu Taiwani julgeoleku tagamisele. Seega, Ühendriikide «ühe Hiina» mõiste ei pruugi enam Pekingi omaga kokku langeda.
Tkacik leidis, et USA välispoliitika ei tohi põhineda müütidel, aga «üks Hiina ja Taiwan selle osa» on ajast ja arust müüt, mis ei vasta ei tegelikule olukorrale ega ole kooskõlas Ameerika rahva põhiväärtustega, milleks on «demokraatia toetamine ja vastuseis türanniale.»
Eespool nimetatud USA-Hiina komisjoni aruande oluline osa oli pühendatud Hiina viimastel aastatel kiiresti kasvanud sõjalise võimsuse analüüsile, mis on muutmas jõudude tasakaalu Taiwani väinas Pekingi kasuks. Eriti murettekitavana nähakse mõningate riikide, eriti Venemaa ja Iisraeli tihenevat sõjalist koostööd Hiinaga, kes on valmis viimasele tarnima ka kõrgtehnoloogilist sõjavarustust, ning samuti diskussiooni Euroopa Liidus 1989. aastast kehtiva relvamüügi embargo tühistamise üle Hiinale.
Hiina sõjaline areng ja Pekingi viimasel ajal üha karmistuv retoorika Taiwani aadressil, samuti tema sammud Hongkongi demokraatia ohjamiseks, ongi aluseks, miks komisjon peab hädavajalikuks kogu Hiinaga seotud välispoliitilise raamistiku ülevaatamist.
Washington sõlmis diplomaatilised suhted Hiina Rahvavabariigiga 1979. a, olles eelnevalt katkestanud need Hiina Vabariigiga Taiwanil. Sellest ajast järgib ta formaalselt «ühe Hiina» poliitikat, kuid teeb tihedat «mitteametlikku» poliitilist ja kaitsealast koostööd Taiwaniga.