Elken armastab asju ajada vaeste kunstnike ja üldse kunstnike eest. Ta on näinud kõvasti vaeva loovisikute seaduseelnõuga ja usub oma inimesi ühendavasse Kunstnike Liitu kui institutsiooni. Ta töötab kahe kõrgkooli maaliõppejõuna, jõuab ise maalida mitmeks isiknäituseks aastas ja rügab nüüd juba kolmandat valimisaega Kunstnike Liidu presidendina.
Jaan Elken vaatab tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta on viimastel aastatel saanud näha kogu maailma kunsti ja kirjutanud kunstist rohkemgi kui mõni kutseline kriitik.
Eesti vaiksel maastikul on Elken nagu liiga jõudlik ja massiivne isiksus: alalhoidlikumad kolleegid ja ennast parasjagu kehtestav noorem põlvkond vaatavadki tema peale vahel pisut häiritud pilgul.
Selle kõrval on Elkenil õnnestunud siiski võtta aega ja teha üks peatus tagasivaatamiseks oma 50. sünnipäeva eel.
Väärikusega meenutus
Hobusepea galeriis veel 5. juulini avatud isiknäitus «Sagrada familia» on testamentlik lugu, tagasivaade poolsajandi vanustele sündmustele oma perekonnas, mil kunstniku vanemad küüditati Venemaale. Samas on see tagasivaade kogu dramaatilisele ebaõiglusele, mis väikesele rahvusele poolsajandi eest osaks sai ja mida seni pole eesti kunstis juletud ega ehk ka tahetud piisavalt lahti rääkida.
Ajalugu eksisteerib meist sõltumatult ja tuleb vabas ühiskonnas iga põlvkonna poolt uuesti interpreteerimisele. Eesti ühiskonna kahepalgeline väärtushinnangute süsteem tuleneb ju otseselt kahe põlvkonna, küüditatute ja nende laste omal ajal õpitud oskusest vahetada ohvripositsioon kaasamängija omaga.
Elkenil on õnnestunud see talle vajalik meenutus erandlikult ausalt ja väärikalt teostada. Ainsaks otseseks viiteks märtsiküüditamisele, mis tema vanemad Krasnojarski kraisse viis, on galerii seinal vaid kunstniku venekeelne sünnitunnistus.
Valitseb rahunenud pilk
Elken on liikunud autobiograafilise temaatika suunas teadlikult juba aastaid. Näitus on mõtteliseks jätkuks 2001. aastal Vaal-galeriis korraldatud «Mälumängule», näitusele «Keha keemia» Kunstihoone galeriis veel aasta varem ja läinud sügisel aset leidnud isiknäitusele Berliini Eesti suursaatkonnas.
Seekordsel näitusel valitseb rahunenud hüvastijätja pilk, Elken on küllastunud punastes ülemaalingutes ülistanud viletsate aegade kunagisi kaaslasi perekonna mälupiltidest, viledaid pesutükke, roguskiriiet ja hilpe-kaltse, mis kleepuvad otse kulla ja karraga kaetud pidulik-punastele sametlippudele.
Estetiseeritud hõõguvpune riiderämps on pandud kandma ajaloos korduvat inimlike kannatuste sõnumit, paljude nimetuid kannatusi, omaenda perekonna sünget lugu, Kristuse kannatusi inimkonna lunastamiseks, mida iganes.
Ja määrdunudhallid lõuendid pagenduspäevi märgistavate ristiridadega meenutavad teekonda märtsilumes, mille vanemad läbisid mõned aastad enne kunstniku sündi.
Kunstinäitus
Jaan Elkeni «Sagrada familia»
Hobusepea galeriis
avatud kuni 5. juulini