Seitse aastat pärast Hongkongi üleminekut Hiina kontrolli alla pole Peking täitnud oma lubadust jätta linnale suur autonoomia, mis tekitab hongkonglastes kasvavaid proteste.
Hongkong protesteerib Pekingi diktaadi vastu
2. juuli 2004, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile tähistas endine Briti koloonia Hiina võimu alla ülemineku 7. aastapäeva. Peking lubas linnale majandusvabaduste säilitamist ja ulatuslikku autonoomiat «üks riik, kaks süsteemi» põhimõttel. Hongkong ei ole oma majandusvõimsust minetanud, kuid hongkonglaste usk Pekingi võimude sõnapidamisse on eriti viimase aasta jooksul tugevasti kõikuma löönud.
Aastapäeva tähistamise ametlikkust tseremooniast ei võtnud osa ükski Pekingi tippjuht. Põhjuseks demokraatide kaua ettevalmistatud marss läbi linna, mis võis eile pärastlõunal tuua Hongkongi tänavatele kuni 300 000 inimest.
Meeleavaldajate põhinõue oli vabade valimiste korraldamine. Vabaduse märgiks valgeid T-särke kandvad inimesed hüüdsid loosungeid «võim tagasi rahvale, võitleme demokraatia eest».
Eilne meeleavaldus jäi aga isegi väiksemaks möödunudaastasest, mil 1. juuli protestimarsil osales üle poole miljoni inimese. Toona nõuti kavandatava seaduse peatamist, mis oleks andnud politsei- ja uurimisorganitele vabamad käed inimeste süüdistamisel riigivastastes kuritegudes.
Selles nähti maskeeritud vahendit inimõiguste ja vabaduste piiramiseks ning «rahvavõimust» heidutatud Hongkongi administratsiooni juht Tung Chee-hwa oligi sunnitud eelnõu tagasi võtma.
Hongkongi demokraadid said mullusest edust julgust. Pekingile oli see ehmatus, millele andis lisa demokraatide edu sügisestel kohalikel valimistel. Hong kongi ja Pekingi põhiliseks tüliõunaks ongi demokraatliku valimisseaduse mitterakendamine.
Aprillis tabaski lootusrikkaid hongkonglasi okk, kui Hiina keskvalitsus võttis vastu otsuse, et täielikult vabu valimisi ei tule Hongkongis ei sel sügisel ega ka 2008. aastal. Otse saab valida ainult pooled parlamendisaadikud, kuna teise poole valivad Pekingi kontrolli all olevad ameti- ja huvigruppide esindajad. Samuti jääb täitevvõimu juhi otsevalimine 2007. aastasse.
Peking on teinud ka otseseid piiranguid Hongkongi sõltumatute seadusandjate ning demokraatlike parteide ja liikumiste juhtide tegevusele, keeldudes mitmele juba aastaid andmast sissesõiduluba Hiinasse. Viimastel kuudel ähvardasid teadmata isikud mitmeid Pekingi poliitika suhtes kriitilisi raadio- ja teleajakirjanikke, mille taga nähakse keskvalitsuse «karvast kätt».