Alkoholipoliitika – vähem on parem

Mari Järvelaid
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Teadlased on jõudnud seisukohale, et alkohoolsete jookide tervislikkusest saab rääkida alles alates 35. eluaastast.

E uroopa alkoholipoliitika konverentsil selgus, et alkoholist põhjustatud kahjude vähendamiseks on edukad ja maksumaksjale tulusad sellised tegevused nagu alkoholi kättesaadavuse piiramine, maksude suurendamine ja autojuhtide sage kontrollimine. Seepärast tuleb kiita ka Eesti linnade algatust öist müüki vähendada.

Konverentsil jäi kõlama seisukoht, et teadmised alkoholist tuleb anda poliitikutele ehk otsustetegijatele, on ju nende vastutus valida raha ja rahva vahel. Tuleviku seisukohalt parimaid otsuseid on tehtud ja tehakse ikka tuginedes teadusuuringutele.

Poliitiku suurust aga näitab see, kas ta on osav kasutama numbreid ja statistikat isiklike eesmärkide saavutamiseks, või seab ta oma poliitilisi eesmärke, tuginedes numbrite ja statistika analüüsile.

Eesti riskirühmas

Eesti kuulub alkoholipoliitika osas riikide rühma, kuhu kuuluvad ka Venemaa ja Ukraina. Neis riikides moodustavad alkoholist põhjustatud haigestumised meeste hulgas 21,5 protsenti ja naistel 6,5 protsenti kõigist haigestumistest.

Etanool on kokku enam kui 60 erineva haiguse põhjustaja, lisaks maksatsirroosile seostatakse seda näiteks ka kõrgvererõhutõve, ajurabanduse ja rinnavähiga.

Eesti haigekassal kulus selle aasta esimeses kvartalis üle 323 miljoni krooni kompenseerimaks ajutise töövõimetusega seotud kulusid. Ravimite kompenseerimisele kulus ligi 200 miljonit krooni.

Teadmine, kui suur osa neist haigestumistest olid otseselt või kaudselt seotud alkoholi tarvitamisega, peaks olema otsusetegijate küsimus (vt kõrgvererõhutõve esinemissageduse tõusu, eriti naiste ja noorte meeste hulgas). Alkoholist põhjustatud tervisekahjud on oluliselt suuremad võrreldes astma või diabeediga.

Möödunud märtsikuus tõusis Soomes alkoholiaktsiisi langetamisega kaasnenud alkoholi tarvitamise suurenedes suitsiidide arv 70 protsenti. Iirimaal, mis kuulub kõrge alkoholitarbimisega riikide hulka, sooritatakse enesetappe traditsiooniliselt kõige sagedamini esmaspäeviti.

Teadlased on jõudnud seisukohale, et alkohoolsete jookide tervislikkusest saab rääkida alles alates 35. eluaastast, sedagi vaid meeste hulgas, ja mitte enam kui 5 grammi etanooli ehk pool pitsi konjakit päevas.

Naistele on ohutu aga alates 65. eluaastast pool annust etanooli päevas ehk kogus alkoholi, mis on pooles klaasis veinis, meestele alates 65. eluaastast üks etanooli annus ehk päevas üks pits konjakit. Nooremate inimeste igasuguse alkoholi tarvitamisega kaasneb ikka kasu ületav kahju.

Naised ja lapsed

Tormiline alkoholitarbimise tõus eesti laste ja naiste hulgas hakkab oma tõelisi kulusid ühiskonnale näitama veel aastate pärast.

Seejuures suurenevad haigestumised ja surmad ka nende hulgas, kes ise ei kuritarvita alkoholi, kuid peavad kas igapäevaselt toetama või taluma alkoholi liigtarbijat. Lapsed kannatavad nii siis, kui vanemad veedavad aega alkoholijoobes kui ka siis, kui nad ise alkoholijoobes on.

Riigi tasandil peab ka arvestama, et alkohol tõstab juba väikeses annuses raseduse varases perioodis abortiivsust – alkoholipoliitika on tegelikult riikliku perepoliitika oluline osa.

Riikides, kus printsiip – vähem on parem – alkoholipoliitikasse jõudnud, on majandusanalüütikud aru saanud, et alkoholi suurtes kogustes tarvitamine muutub varem või hiljem riigi arengule piduriks.

Riigid tegelevad sellega, et vähendada oma elanike hulgas alkoholi tarbimist ning vältida joomist laste ja noorte naiste hulgas. Samal ajal üritatakse tootjaid säästa ja soodustada alkoholi eksporti.

Riigi kehtestatud seadused on raamiks probleemile, mis määrab ühiskondliku suhtumise alkoholi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles