Kloostrimetsa tee botaanikaaiast kuni teletornini oli eile hommikupoolikul suletud ning pikk rodu autosid ootas, kuni ETV võttegrupp lõpetab järjekordse duubli 1991. aasta unustamatutest augustisündmusest.
ETV tõi rahva uuesti teletorni tankide eest kaitsma
/nginx/o/2014/08/20/3290717t1h6682.jpg)
11. august 2004, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veidi eemale käänaku taha oli punaväelasi etendav Scoutspataljon parkinud oma soomukid ja veoauto. Samas seisis keset teed seitse-kaheksakümmend inimest, seljas riided aastast 1991, käes sinimustvalged lipud ja plakatid: «Tiblad, minge koju», «Tahan vabadust», «Eestlane olen ja eestlaseks jään».
Lavastajate Ilmar Raagi ja Eero Spriidi käskude peale hakkasid libasõdurid liikuma, Kalanikovid ähvardavalt käes, ja surusid rahva taganema. Üks mees jäi asfaldile lebama, teisel oli nägu verine.
Stopp! See kaader oligi võetud.
Verise näoga mehe nimi oli Marko, noor mees, kes enam kui kümne aasta taguseid sündmusi mäletab vaid televiisori vahendusel. Veri Marko näol oli mõistagi grimm ja riided laenas ta õe käest. Olid tolle kapis juba üle kümne aasta seisnud.
Ajalooline lipp
Soliidses eas Harri oli lisaks vanadele riietele alles hoidnud ka lipu, mida ta lehvitas juba toonaste pöördeliste sündmuste aegu. Lipuvarras oli sinise isoleerpaelaga hoolikalt sisse mässitud ja lipp ise veidi päevi näinud.
«Ma olin Pääskülas esimene, kes sinimustvalge üles pani,» meenutas Harri uhkelt. «Siis rebiti veel lippe maha. Näete, siia vardasse on augud sisse puuritud, sest lipp oli poldiga vardahoidja külge kinni kruvitud.»
Augustiputi ajal osales Harri raadiomaja kaitsmisel. Eilne lavastus teletorni juures tundus talle päris usutav, kuigi tema arvates seal nii palju lippe polnud.
Erinevalt Harrist oli Bruno Tamre teletorni juures ka 1991. aastal. Ka tema hinnangul oli ETV lavastus küllaltki usutav.
«Tunne oli siis muidugi erinev kui praegu, aga tore on seda uuesti kogeda,» rääkis Tamre. «Täna on muidugi kino, aga siis oli ikka tegelik elu. Asi oli päris tõsine, keegi ei teadnud, millega see lõpeb. Sõjamasinaid oli kuni teeristini välja, oma mitukümmend tükki.»
Samas Pirital elav Rudolf Pukk mäletas, et olukord oli suhteliselt rahumeelne naised käsid ringi, torkasid tankitorudesse lilli ja andsid soldatitele süüa.
Vene keelt kõneleva noormehe Mihhaili arvates olid inimsuhted nõukogude ajal palju paremad.
«Minu arvates polnud mingit mõtet riikide vahele neid piire tekitada ja see on suureks kaotuseks kõikidele rahvastele, kes elasid nõukogude ruumis,» leidis Mihhail. «Näiteks see plakat «Tibla, mine koju», see on mulle kuidagi ebameeldiv või isegi totter. Inimesed ilmutavad siiamaani niisugust lapselikku naiivsust. Ma ei saa hästi niisugustest asjadest aru!»
Mihhaili sõnul ei tulnud ta võtetele mingite veendumuste pärast, vaid eelkõige aega veetma: tal sattusid olema sobilikud rõivad ja ka lipp oli käepärast.
Mälupildi talletamine
Ühe lavastaja, Ilmar Raagi kinnitusel on nende eesmärk jäädvustada seda, mis on talletunud inimeste mälus, ja sestap ei pöörata nii palju tähelepanu välisele
«Meil ei ole enam täpselt sama tehnikat, täpselt samu mundreid, ja siin-seal leiavad asjatundjad kindlasti detaili-pettusi,» möönis Raag. «Me mängime teatud võimalustele ja kuulujuttudele, sest loo peategelased on lihtsad inimesed, kes ei tea, kuidas asjad täpselt on. Nad vaid arvavad. Ajaloo seisukohalt on see, mida inimesed mõtlevad, täpselt sama palju ajalugu kui fakt ise.»
Kõige muu kõrval soovib Raag lisada lähiajaloo käsitlustele veel ühe versiooni.
Kohale jõuab Savisaar
«Juba on ju ilmunud ja ilmumas memuaare poliitikutelt, kes kõik väidavad, kuidas nemad tegelikult selle olukorra lahendasid,» rääkis Raag. «Viimati euroreferendumi aegu esitati taas küsimus, et mis vabariik see meil on või kuidas ta meil tekkis. See on see, mida me püüame antud hetkel meelde tuletada.»
Eile oli ETV-l kuues võttepäev, kus 13 aasta tagustes riietes rahvahulk aitas minevikusündmusi taastada kahes stseenis.
Pärastlõunal tuli teletorni kaitsjaid toetama toonane peaminister Edgar Savisaar (omaaegse moe järgi paksude prilliraamidega näitleja Raivo Tamm), vesteldes ühtlasi ka Vene dessantväelastega. Ajalooannaalide järgi tuli ta teatama: put on kokku kukkunud, teletorni piiramisel pole enam mõtet.
-------------------------
Augustiputi käik Moskvas ja Eestis
18. augustil 1991 asutatakse NSVLi asepresidendi Gennadi Janajevi juhtimisel seitsmeliikmeline Riikliku Erakorralise Olukorra Komitee.
Janajev võtab endale presidendi volitused, põhjendades seda Mihhail Gorbatovi tervisliku seisundiga. Tegelikult hoiti Gorbatovi maailmast äralõigatuna Krimmis Forose suvilas.
19. augustil saab riigipööre avalikkusele teatavaks. Vene Föderatsiooni juht Boriss Jeltsin tõuseb tankile ja kutsub rahvast riigipöörajatele vastu seisma ning armeed üle tulema.
Pärastlõunal siseneb Eestisse sadakond Pihkva dessantväeosa soomukit, asudes Luhamaalt teele Tallinna poole.
Ülemnõukogu juhataja Ülo Nugis kutsub kõiki Eesti-meelseid mehi tele- ja raadiomaja kaitsele. Eestisse saabub Soomes viibinud peaminister Edgar Savisaar. Samuti Soomes olnud Lennart Meri jääb maha, et moodustada vajadusel Eesti eksiilvalitsus.
20. augustil kell 23.03 kinnitab ülemnõukogu 69 poolthäälega Eesti iseseisvust.
21. augusti varahommikul vallutavad Pihkva dessantnikud Tallinna teletorni 21 esimest korrust. 22. korruse raudukse taha jäid
torni kaitsma neli meest kaks politseireservi eriük-suse inspektorit, valvemehaanik ja erariides kodukaitsja.
Päeva vältel areneb rahulik vastasseis sõdurite ja rahva vahel, pärastlõunal saabub ründajatele aga täiendust, nüüd murtakse automaadipärade ja jalahoopidega rahvast läbi. Lihtsõduri-
te moraal on siiski kustunud.
Moskvas on riigipööre lagunemas ja komiteelased langevad üksteise järel rivist välja. Gorbatov naaseb Moskvasse ja tänab maailma toetuse eest. Riigi tegelik juht on selleks ajaks juba Jeltsin.
Allikas: PM