Repliik: Vaikiv ministeerium

Ülo Mattheus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ma ei tahaks liialdada ja väita, et Eestis on vaikiv ajastu, küll aga on meil vaikivaid ministeeriume ja ametiasutusi. Üks sumbuursemaid ministeeriume on kindlasti välisministeerium, kust info saamine on väga raske või peaaegu võimatu.

Kuna välissuhted ja diplomaatia on delikaatne teema, on välisministeerium kehtestanud info jagamisele karmid nõuded ja sisuliselt on keelanud oma töötajail mis tahes info vahendamise avalikkusele.

Ainsaks informatsiooni ametlikeks väljastajateks selles ministeeriumis on minister Kristiina Ojuland ise, kes antud hetkel viibib puhkusel, ning välisministeeriumi pressi- ja infoosakond. Viimase kohta võiks öelda, et see on suisa super: ministeeriumi kodulehekülg osutab, et seal on ametis kuus inimest ja kõik need kuus on direktorid. Ainuke häda, et avalikkusega need direktorid ei kontakteeru. Ainsana on pressiga suhtlemise rasket ülesannet täitnud büroodirektor Ehtel Halliste, kuid kuna ka tema on puhkusel, siis ongi vaikus majas. Valitsuse kommunikatsioonibüroo andmeil peaksid välisministeeriumis töötama ka kaks pressisekretäri – Anneli Kimber ja Marika

Post –, kuid tegelikkuses ei eksisteeri ka neid. Reedel oli välisministeeriumi heitnud ambrasuurile hoopiski Helen Kaljulätte, kes aga suurema osa päevast telefoni vastu ei võtnud.

Nii ei olegi ju põhjust imestada, kui välisministeeriumist aeg-ajalt midagi lihtsalt välja lekib, sest lekkekohtade otsimine on ainuke tee selle ministeeriumi tegevusest midagi teada saada. See meenutab väga toda aega, kui välisministeeriumi majas asus EKP, sest ega ju ka kompartei hiilanud oma pressiteenistusega. Ka EKP majast lihtsalt lekkis aeg-ajalt üht-teist välja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles