Venelane Vadim Repin on sarmikas noor mees, kellest õhkub rõõmsat meelt ja soojust. Kunagisest imelapsest on nüüdseks saanud sisukas ja särav muusik.
Vadim Repin jumaldab laval musitseerimist
18. august 2004, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1971. aastal Novosibirskis sündinud Repini suguvõsas pole muusikuid. Tema jaoks sai määravaks juhus: ta sattus õppima Siberisse tulnud noore entusiastliku õpetaja Zahhar Broni juurde.
«Õppimine läks kuidagi kiiresti», rääkis eile Vadim Repin kontserdieelses usutluses. «Kuue kuu pärast võitsin ma laste konkursi ja mängisin esimest korda laval.»
Järgnesid enneolematult noorelt saadud konkursivõidud, 11-aastaselt esikoht Wieniawski konkursil ja 17-aastaselt peapreemia maailma ühel mainekamal, Kuninganna Elisabethi konkursil Brüsselis.
Esinemine on õnnistus
Miks tuleb Venemaalt nii palju häid interpreete, on sünnis küsida maailma ühelt tippviiuldajalt. «Venemaal on väga sügav muusikatraditsioon ja inimesed armastavad muusikat.
Ka muusikaharidussüsteem on seal väga erilisel moel üles ehitatud, see aitab õppida ja on mitmekülgne. Suhtumine muusikasse ja pillimängu on palju tõsisem kui mujal olen näinud. Muusika muutub niimoodi elu loomulikuks osaks.»
Repin on mänginud nii poola virtuoosi Wieniawski kui ka Paganini viiulil. Mängutehnilisi piiranguid tema jaoks pole. Kas viiulimängus on kõik kergesti kätte tulnud?
«Õppimine pole kunagi lihtne. Nii nagu kõigil, on ka mul olnud raskeid harjutamise ja töötamise aegu. Aga sa töötad ju selle nimel, et laval olla. Tekib selline ring: kui tahad hästi mängida, pead töötama, kui töötad, siis kontsert õnnestub.»
«Tunnen end esinedes suurepäraselt, esinemine on mulle lausa õnnistus. Mõistsin väga noorelt, et see on midagi minu jaoks.» Repin möönab siiski, et loomulikult ta närveerib enne kontserti, igaks esinemiseks antakse interpreedile ainult üks võimalus.
«Iga esinemine on uus väljakutse, aga hirmu ma ei tunne, muidu poleks ma ju valmis lavale minema!»
Lihtsalt täiuslik muusika
Viiulimängus on järjepidevus väga tähtis. Juba sellepärast, et mänguasend on seal tegelikult väga ebaloomulik. Musklid peavad olema treenitud ja painduvad, et seda asendit probleemivabalt taluda. «Harjutan vähemalt tund aega päevas ja lisaks nii palju tunde, kui on vaja, aga ka siis, kui mäng istub ja ma naudin seda.»
Repini repertuaaris on enamik tähtsamaid viiuliteoseid. Praegu tegeleb ta Elgari ja Bartoki viiulikontsertidega «nad on minu lähim eesmärk,» ütleb muusik.
Venelane tunnistab, et armastab muusikas eriti romantismiperioodi. «Romantism on lähedases kokkupuutes minu mõtete ja unistustega.»
Ta on veendunud ja sihikindel oma valikus. «Ma pole kunagi kahelnud selles, kas saada muusikuks. Väikesest peale pole sellist küsimustki tekkinud.»
Täna esitab Vadim Repin festivalil «Klaaspärlimäng» Brahmsi viiulikontserdi.
«Brahms on minu jaoks üks tähtsamaid ja säravamaid nimesid muusikaloos, mu hingele ja mõistmisele väga lähedane. Brahmsi viiulikontsert on lihtsalt täiuslik muusika ja seda on äärmine rõõm mängida. Seda muusikat ma armastan!»
Vadim Repin esineb täna kell 19 Pärnu kontserdimajas Euroopa Liidu Noorteorkestri solistina.