Meediaarvustus: Mehed, minge ka Sakku!

Mari Klein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mis tähendab: saada naine ära? Et naine on nagu koer, keda saata õue jalga tõstma, kui ta oma haukumisega uudiseid ei lase vaadata?

Kuu või paar tagasi tekitas elevust Saku Õlletehase kampaania «Saada naine nädalaks minema». Erinevates seltskondades jõudis jututeema ikka selleni, mitu smsi keegi on saatnud, kui kauaks ja mitmele inimesele jätkub kümnest kastist õllest või kas pärast ikka koristatakse tõesti korter ka ära. Rääkimata sellest, kuhu, kuidas ja kellega siis keegi kedagi reisile saadaks. Vahest oli ka niisama popp vastata küsimusele, kus su naine/mees on – «ah, saatsin nädalaks minema». Kõik muigasid. Kõva kampaania, onju.

Ajapikku hakkas see poolpaljas tibi närvidele käima. Ikka ja jälle meenusid arvukad sõnavõtud teemal, kas (pool)paljaste naiste kasutamine reklaamides on sooline ebavõrdsus või mitte.

Miks ikkagi lähevad mehed järjekindlalt nende reklaamide õnge, millel on kujutatud napis riides näitsikuid? Ja miks peaksid naised usaldama nädalaks omapäi koju mehi, kes selliste reklaamide ohvriks langevad? Mis tähendab: saada naine ära? Et naine on nagu koer, keda saata õue jalga tõstma, kui ta oma haukumisega uudiseid ei lase vaadata?

Ennetamaks kommentaare – ei, ma ei ole mingi üksik krõhva, kes pole ammu saanud. Ja mul ei ole ka sihuke mees, kes mõtleks sellest, kuidas saaks vasakule panna. Aga, jah, ilmselt on minus piisavalt feministi, kes ei suuda mitte vaiki olla, kui meid, naisi, püütakse taas teatud raamidesse (või hoopis pildilt välja) suruda.

Kuu aega tagasi käisin poes. Õlut ostmas. Valida oli Saku «Saada naine minema» ja A Le Coq’i «Võida telekas» vahel. Seisin poes, vahtisin õlleletti ja tundsin näkku ilmumas feministlikku irvet. Mis te arvate, kumma nelipaki ma valisin? Kuigi telekast polnud sooja ega külma. Aga nii odav ma ka pole, et mingi õllefirma mind mingi ebatõenäolise reisiga ära ostaks.

Kaks päeva tagasi astusin sisse ühte väikepoodi. Vastu kirendas suur silt «Meest ootab külmkapis alati keegi». Seekord ma isegi ei mõelnud, et võtaksin üldse Eesti õlut. Välismaised on ka täitsa joodavad ja selline šovinism ei tõmba mind kuidagi Eesti majandust toetama. Muide, kes üldse on öelnud, et naised õlut ei joo? Aga naisi, kas teate, on maailmas rohkem kui mehi!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles