Vanemahüvitis soodustab töö ja pereelu ühitamist

Katre Pall
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tänavu augustis Pärnus toimunud Läänemeremaade sotsiaalkindlustusalane konverents keskendus peamiselt toetuste ja tööturu suhetele.

Inimeste aktiveerimine ning suunamine toetustest elamiselt tööturule on oluline teema pea kõikides Euroopa riikides, sestap rõhutasid mitmete riikide esindajad, et eeskätt osalemine tööturul peab tagama inimestele hea elu. Riikide eesmärgiks on võimalikult suure hulga inimeste kaasamine tööturule, võimaldades ja soodustades osaajaga töötamist, toetatud töökohti jms.

Üks konverentsipäev pühendati peretoetustele, neljast ettekandest kolm rääkisid vanemahüvitisest. Perepoliitikalt oodatakse järjest enam töö- ja pereelu ühitamise soodustamist, mis omakorda peaks mõjuma positiivselt iibetrendile.

Eesti vanemahüvitisega sarnased skeemid on eksisteerinud juba pikka aega Põhjamaades ning lühikest aega Leedus. Kuigi meede on põhimõttelt sarnane – seoses lapse sünniga kompenseeritakse osaliselt saamata jäänud töötasu –, on riikide eesmärgid ja rõhuasetused erinevad.

Rootsi, kus sündimus on üle Euroopa Liidu keskmise taseme ning töötuse tase madal, keskendutakse vanemahüvitise maksmisel soolise võrdõiguslikkuse aspektile.

Isade hulk, kes jäävad lapsega koju ning saavad vanemahüvitist, on Rootsis tõusnud 40%-le. Leedus, kus kompenseeritakse lapse sündides 60% varasemast palgast, loodetakse eeskätt sündimuse tõusule.

Eesti ettekanne keskendus vanemahüvitise seostele töötamisega ja võimalikele mõjudele tööturul osalemisele. Vanemahüvitis on Eestis esimene peretoetus, mille suurus sõltub varasemast osalemisest tööturul.

Töötanuile rohkem raha

Vanemahüvitise seadus on disainitud viisil, et töötanud inimeste hüvitis on suurem kui mittetöötanud inimeste hüvitis. Hüvitise suurust ei mõjuta ainult varasem palk, oluline on ka töötatud aeg: nt hüvitise saaja, kes on eelneval aastal töötanud 12 kuud, saab hüvitisena varasema täispalga; isikule, kes on tööl olnud 6 kuud, on hüvitise suuruseks pool endisest palgast.

Vanemahüvitisest on loodetud eeskätt Eesti demograafilise olukorra paranemist, kuid teadlastel ei ole ühist seisukohta, kas perepoliitiliste meetmetega on võimalik mõjutada demograafilisi suundumusi. Sündimuse tõusu ja langust mõjutavad nii majanduslikud faktorid kui laiemad kultuurilised ja sotsiaalsed tegurid.

Vanemahüvitis võib mõjuda sündimust tööd ja pereelu ühitava meetmena, soodustades nii pere loomist kui jätkuvat aktiivsust tööturul – ent perede heaolu tagamiseks ja sündimuse tõusuks ei piisa ainult peretoetustest, vaja on ka stabiilset majandust, paindlikku tööturgu ning edasisi tööd ja pereelu ühitavaid meetmeid.

Sõltub palgast

Madal sündimus on mitmetes riikides naiste reaktsioon sundvalikule, kas pere loomine või aktiivsus tööturul.

Vanemahüvitise määras saavad hüvitist vanemad, kes eelneva aasta jooksul töötanud ei ole. Kui aga inimene on kas või lühikest aega tööd teinud, makstakse vanemahüvitist alampalga määras.

Esimese poolaasta andmetel on keskmine määratud vanemahüvitis 4257 krooni. Kolmandik hüvitise saajatest ei ole varasemalt töötanud ning saavad vanemahüvitist hüvitise määras ehk 2200 krooni.

Neljandikule hüvitise saajatest makstaks vanemahüvitist alampalga määras, mis sel aastal on 2480 kr. 3%-le hüvitise saajatest on vanemahüvitis määratud maksimummääras ehk 15 741 krooni. Mehi on vanemahüvitise saajate hulgas 1%.

Oluline on ka see, et vanemahüvitis arvutatakse tööandja makstud isikustatud sotsiaalmaksult. Ümbrikupalka maksev tööandja mitte ainult ei vähenda riigi tulusid, vaid vähendab ka oma töötajate sotsiaalset kaitset.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles