Andres Lipstoki hinnangul on kõik väited maksureformi võitjatest ja kaotajatest demagoogilised, tulumaksu alanemisega jääb kõigile maksumaksjaile rohkem raha taskusse.
Kellele on mõeldud tulumaksureform?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maksumuudatused, mis 2005. aasta eelarvesse kavandatakse, tulenevad Eesti Vabariigi seadustest. Tulumaksuseaduse muutmine kiideti parlamendis heaks 2004. aastal. Maksumuudatuste mõte ei ole seega kellelegi uudis. Mõistetav, et enne eelarve menetlemist üritavad kõik poliitilised jõud leida eelarvest punkte, millega enda olemasolust oma valijatele teada anda. Selgelt seda eesmärki kannab ka Eiki Nestori artikkel, mis on tüüpiline sotsiaaldemokraatliku erakonna maailmavaate ümberjutustus.
Kõik maksureformi võitjatest ja kaotajatest rääkivad väited on demagoogilised. Tahaks toonitada kõige tähtsamat: kui tulumaks alaneb 26 protsendilt 24-le, jääb kõigile maksumaksjatele rohkem raha taskusse. Maksumaksja vabadus enda teenitud raha kasutamise üle otsustamisel suureneb, motivatsioon tööd teha suureneb samuti.
Kaudseid makse, millega Nestor hirmutab, maksavad kõik inimesed. Nende suurus sõltub eelkõige konkreetse inimese tarbimiseelistustest ja harjumustest. Mõistlik on, kui riik püüab inimese tarbimisharjumusi mõjutada kahjulike harjumuste, nagu suitsetamine ja alkoholitarbimine, maksustamisega.
Üsna loomulik on, et inimene, kellel taskus rohkem raha, tarbib kallimaid teenuseid ja ostab kallimaid kaupu. Seega maksab ta ka makse rohkem. Kellel vähem raha, peab neid valikuid tegema oma võimaluste piires. Igal juhul jätab tulumaksu alandamine igale konkreetsele inimesele, kes tööd teeb ja palka saab, rohkem võimalusi valikuid teha. Väheneb ka ümberjagamise vajadus.
Riigi maksukoormus ja majanduse areng on pöördvõrdelises seoses: mida suurem maksukoormus, seda aeglasemalt areneb majandus ning ka vastupidi mida madalamad maksud, seda kiiremini majandus kasvab.
Selle nähtuse põhjuseks on asjaolu, et kõikjal ja paratamatult kasutab riik raha ebaefektiivsemalt kui erasektor.
Loomulikult on riigil täita funktsioone, millest loobuda ei saa või mis ei olegi majanduslikult tasuvad. Selleks peab alati säilima mingi maksubaas leida tuleb ainult optimaalsed määrad. Võrreldes Euroopa teiste riikidega on Eestis täna tööjõu maksustamine kõrge. Selle vähendamine parandab meie riigi konkurentsivõimet.
Juba eelmiste Riigikogu valimiste eel juhtis Reformierakond tähelepanu, et Eesti sotsiaalsüsteemi viga on kõigile soovijaile võrdselt vähese abi osutamine. Just nimelt soovijaile, mitte abivajajaile. Alaarenenud süsteem tuleb muuta efektiivsemaks. Tulumaksu alandamine võiks olla üheks sotsiaalabireformi stimulaatoriks.
Asjaolu, et üks osa tarbijatest saab valikuid teha kallimate kaubagruppide hulgast, teine aga odavamate hulgast, ei ole päris kindlasti tulumaksureformi teema või tulemus. Tulumaksureform võimaldab aga mõlemal inimeste rühmal oma tarbimisvalikuid parandada ja avardada oma äranägemise järgi. Pealegi liigub osa üksikisiku tulumaksu alandamisega inimestele kätte jäänud rahast tarbimisse ja osa sellest jõuab kaudsete maksude kaudu nõnda ikkagi riigikassasse.
Täiesti kindel on, et rikkam tööinimene maksab nii täna kui edaspidi absoluutnumbris kroonidena ikkagi rohkem makse kui see, kes vähem teenib. Kõige tähtsam on aga, et nii rikkamad kui vähemrikkamad Eesti inimesed, keda tulumaksureform puudutab, on ikkagi tööinimesed. Oluline on tööinimesi austada, mitte neid klassidesse jagada. Ja just seda tulumaksureform teebki.