Kuigi Eestis toimub igal aastal keskmiselt 25 000 liiklusõnnetust, milles osaleb enam kui 10% meie autopargist, on ometi liiklusõnnetus erakordne ning ettenägematu juhtum.
Kindlustusvõtja peab teadma oma õigusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaidlused vastutuse küsimuses lahendab politsei. Varalised vaidlused lahendatakse kindlustuse kaudu. Alljärgnevalt keskendume varakahju hüvitamise nüanssidele.
Usalda, aga kontrolli
Enamasti on kindlustuse kahjukäsitlejad head suhtlejad, kes tunnevad oma valdkonda hästi. Nad suudavad teha kannatanule üsna kiiresti selgeks, et tema auto hind on oluliselt odavam, kui inimene ise arvab.
Enamasti on neil ka õigus, kuna müüja hindab tavaliselt oma kaupa kõrgemalt kui ostja.
Eestis on õnneks arvestatav hulk autospetsialiste, kelle arvamust sõiduki hinna osas arvestavad ka kindlustusseltsid. Nende kontaktandmeid tasub küsida kindlustusest.
Enne kindlustuse vastu kohtutee ette võtmist tuleks just eksperthinnang hankida. Vaidlused sõiduki hinna üle ei ole niivõrd õiguslikud kui tehnilised. Sama soovitus on ka remondikalkulatsioonide kohta.
Teine aspekt, mida tasub kahjukäsitleja töö juures üle kontrollida, on muude kulutuste hüvitamine.
Kui sõidukile tekitatud kahju hüvitamine on tavapärane ettepanek, siis isiklike asjade hävimisest-rikkumisest, puksiiriteenusest, parkimis- ja ekspertiisikuludest kahjukäsitleja tavali-selt ei räägi. Kuid hüvitamisele kuuluvad needki.
Ei maksa unustada, et peale sõidukile tekkinud kahju on hüvitamise objektiks ka sõidukis olnud kaup, isiklikud esemed, riided jne.
Vaidluste vältimiseks kindlustusega tuleks kahjustada saanud asjad kindlasti fikseerida juba sündmuskohal. Politseimenetluses saab selle fikseerida politsei koostatud dokumentides, kohapeal süüdlasega kokku leppides oleks mõistlik fikseerida nimetatud asjaolud liiklusõnnetuse teates.
Sõiduki äravedamise kulud on samuti liiklusõnnetusega seotud varakahju. Eesti seadused ei kirjuta seda küsimust otsesõnu lahti, kuid sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äravedamise kuludena käsitletakse tavaliselt ühekordset vedu remondikohta. Seega tuleb valmis olla selleks, et kui auto veetakse puksiiriga esmalt koju, siis kindlustusseltsi juurde ning seejärel remondikohta, siis ei pruugi kindlustus sellest rohkem kinni maksta kui ainult ühe veo.
Vaidlemisruumi kindlasti on, kuid tavaliselt ületavad õigusabikulud selles küsimuses saadud hüvitise.
Õigusabi hüvitamine
Õigusabikulude hüvitamisel on kindlustusseltsid lähtunud õigusabikulude põhjendatusest. Juhtudel, kus süüküsimus on selge ja vaidlusi ei ole, on kindlustused asunud seisukohale, et õigusabikulusid ei hüvitata. See praktika on loodetavasti muutumas. Liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamine, läbirääkimised kindlustusega ning nõuete õigeaegne esitamine on inimesele, kes selle küsimusega kord elus kokku puutub, üsna keeruline.
Liikluskindlustuse seadus lubab varakahju hüvitamise nõude esitada mitte hiljem kui 18 kuud pärast liiklusõnnetuse toimumist. Seetõttu tuleks ka vaidlusaluste liiklusõnnetuste korral kannatanul kindlasti esimesel võimalusel nõue esitada.