Eesti liiklus on närviline ja õnnetusterohke. Statistika näitab, et liiklusohutuse vallas oleme arengumaa. Õnnetusi põhjustab purjus pea, oskamatu juht või viletsad teeolud, kuid avariide peamiseks põhjuseks on siiski kiirus
Pimedas ja libedaga on kihutamine ohtlikum
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liikluseeskiri kohustab juhti sõitma ohutu kiirusega ning seab ka lubatud suurima kiiruse piiri. Maksimaalsest lubatud kiirusest kinnipidamise kontrollimine ei ole juhile raske, selleks piisab vaid pilgust spidomeetrile.
Jälgi ühtset liiklusvoolu
Ohutu kiiruse valimine on oluliselt raskem. Õigus on neil, kes väidavad, et ohutu on kiirus niikaua, kuni auto püsib teel. Vastupidiselt paljude autojuhtide arvamusele ei ole meie teed-tänavad aga siiski rallisõiduks.
Eesti liikluse kohta on tabavalt öeldud, et siin on hulk kadunud rallitalente, kes muude võimaluste puududes on tipptunnil sunnitud pidama kiiruskatseid omasugustega foorist foorini.
Kaalutletum juht teab, et kiireim viis edasijõudmiseks on sõitmine ühtses liiklusvoolus ning piirkiiruse lähedase kiirusega.
Naljatamata võib väita, et ohutuim kiirus on 0 km/h. Paraku ei toimi majandus ja meie elu ilma liikumiseta. Seega on vaja leida optimaalne lahendus ohutu liikluse ning kiire kohalejõudmise vahel.
Ohutu kiiruse valik sõltub juhi kogemustest, tema sõiduki tehnilistest omadustest, tee- ja ilmaoludest ning paljudest muudest asjaoludest.
Väiksema kiirusega sõitmine ei ole häbiasi, oluline on olla liikluses tähelepanelik ning vältida teiste liiklejate takistamist.
Statistika väidab, et ülemäära suur kiirus on põhjuseks enam kui 90% liiklusõnnetustest teelt väljasõidud, tagant otsasõidud, jalakäijale otsasõidud jne. Väiksema kiirusega on juhi võimalus liiklusõnnetust vältida suurem.
Ilm mõjutab liiklust
Augusti lõpul liiklusohutusalasel konverentsil «Staying Alive» Tallinnas toodi esile mitmeid huvitavaid fakte, millele me autoroolis olles tavaliselt ei mõtle. Näiteks toob keskmise kiiruse kasv 1 km/h kaasa 3% suurema tõenäosuse sattuda õnnetusse.
Keskmise kiiruse alandamine 3 km/h aga võimaldaks säästa terves Euroopas 5000-6000 inimelu aastas. Kiiruselt 40 km/h jalakäijale otsasõit lõpeb 30% juhtudest kabelis, kiiruselt 60 km/h otsasõidul on juba üheksal juhul kümnest tulemuseks laip.
On märgata, et ilmastikumuutused toovad kaasa liiklusõnnetuste arvu kasvu.
Seejuures ei mängi rolli, kas ilm läheb paremaks või halvemaks.
Kõige heitlikum on ilm sügisel. Ilm muutub sombusemaks, kuivad teeolud vahelduvad märgadega, juhid on harjunud aga suviste teedega.
Kontrolli tulesid
Saame me siis öelda, et ootamatult saabunud sügis põhjustab õnnetusi? Ei. Õnnetuse algpõhjus peitub ikka istme ja rooli vahel, sest halvenenud ilmastikuoludes on vabalt võimalik ohutult sõita, tähtis on õige kiirusevalik.
Liikluse raskeim periood on ees. Pimedate õhtute saabudes varitsevad teedel mustad tondid helkurita jalakäijad ja valgustamata sõidukid. Märg asfalt on juhile harjumatu ning madalama temperatuuriga ei tööta ka rehvid kõige paremini.
Rääkimata «kokkuhoidlikest» autojuhtidest, kes suvega kulunud rehvid vahetavad alles viimases hädas, s.o pärast lume saabumist.
Oma rolli mängivad ka valgustusseadmed. Maanteel sõites tasub igal autojuhil meenutada, et lähituled valgustavad teed 50-60 meetri ulatuses, märjal asfaldil saame sellise maaga pidama kiiruselt 60 km/h.