Kommentaar: Nobel ja usaldusväärsus

Lenno Uusküla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tänavune Nobeli auhind majandusteaduses anti Finn Kydlandile ja Edward C. Prescottile majanduspoliitika usaldusväärsuse ja majandustsüklite põhjuste uudse käsitluse eest.

Samuti arendasid Kydland ja Prescott oluliselt edasi majandusteooria meetodeid ning uurisid majanduspoliitika üldist probleemi – valitsuse soovimatust või võimetust kinni pidada eelnevatest lubadustest.

Arvesse võttes valitsuse tegevust, teevad inimesed otsuse, kuidas tulevikus käituda. Kui aga valitsus teab inimeste otsust, võib valitsusele hoopis teine tegevusviis paremini sobida. Kuna inimesed arvestavad sellega, et valitsus võib oma otsust muuta, võetakse seda oma otsuse tegemisel juba alguses arvesse. Oma 1977. aasta artiklis toovad Kydland ja Prescott näite maksustamisest. Kui valitsus lubab madalat investeeringu- ja kapitalimaksu, on inimestele kasulik praegust tarbimist vähendada ning selle arvel suurendada investeeringuid. Siis võib osutuda valitsusel kasulikuks kapitalimaksu tõsta.

See tähendab, et inimeste sissetulek väheneks ja esialgne otsus osutuks valeks. Kuna inimesed eeldavad ratsionaalset käitumist ka valitsuselt, ootavad nad antud juhul maksutõusu ning vähendavad investeeringuid. Ehkki hilisem maksumäär võib olla madal, selline, nagu alguses lubatud, on investeeringud optimaalsest väiksemad ja majanduse areng aeglasem.

Analoogselt maksude tõstmise küsimusega võib olla probleemiks inflatsiooni stabiliseerimine. Ehkki pikas perspektiivis on kasulik hoida inflatsiooni madalal, võib valitsusel olla lühiajaliselt kasulik raha juurde trükkida, et majanduskasvu suurendada. Kui seda poliitikat rakendada korduvalt, on tulemuseks olukord, kus majanduskasv on sama, kuid inflatsioon suurem.

Selgus, et valitsusest eraldiseisev keskpank on võimeline inflatsiooni alandama ilma negatiivsete mõjudeta majanduskasvule ja tööpuudusele. See toimib just tänu sellele, et keskpank suudab suurendada usaldusväärsust ning seeläbi annab kindluse tulevase inflatsiooni osas. Keskpankade iseseisvumine 1990. aastatel on tõestanud, et just tänu usaldusväärsuse kasvule on võimalik saavutada paremaid majanduspoliitilisi lahendusi.

Märkimisväärse panuse andsid Kydland ja Prescott ka majandustsüklite põhjuste analüüsi. Majanduse pakkumispoolsete šokkide, st tootlikkuse, tööjõu ja kapitali olulisuse tõid nad välja 1982. aastal ilmunud artiklis. Nad näitasid, et tsükliline areng majanduses võib olla tingitud sellest, et tootlikkus ei arene ühtlaselt. Ajal, mil tootlikkuse kasv on keskmisest kõrgem, st kindla tööjõu ja kapitali koguse juures on võimalik toota rohkem, tõusevad palgad. Kõrgema palga eest on inimesed valmis rohkem tööd tegema. See omakorda suurendab toodangut ja kiirendab majanduskasvu.

Osa lisandunud toodangust tarbitakse, kuid teine osa investeeritakse, mis tõstab kasutusel oleva kapitali hulka ja võimendab majanduskasvu veelgi. Kui aga tootlikkuse kasv on keskmisest väiksem, on vastavalt madalam ka palgakasv: tehtava töö hulk ja investeeringud vähenevad ning majanduslangus süveneb. Selline majandustsükleid loov mehhanism on muutunud igapäevaseks analüüsi osaks mitmete nõudluspoolsete mõjurite kõrval.

Kokkuvõtteks on Finn Kydland ja Edward C. Prescott aidanud paremini mõista ratsionaalselt käituvate inimeste valikuid, valitsuse tehtavaid otsuseid ning majandustsüklite põhjuseid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles