Tallinna visioonikonverents oli ammuoodatud ettevõtmine, sest praegust soodsat majandusolukorda ei tohiks linna arengu huvides kuidagi mööda lasta. Seega vajatakse linnavõimult suundade selgust ning otsuste täpsust ja kiirust.
Kommentaar: Tallinn ei tohi soodsat seisu mööda lasta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõistagi oli temaatika üsna lai. Mitmete põhiettekandjate esinemisest õhkus teatud ebalust, kas avalikkus ikka mõistab nii suure ja ajaliselt kauge perspektiiviga tegelemist. Argimõistuslikult tahetakse sageli, et linnavõim tegeleks eelkõige väga maiste asjadega, tänavapühkimisest kooli toitlustamiseni.
Paraku pole linn riik, kus igal aastal võib kas või maksumäära muuta. Linn vajab palju igavikulisemat mõtlemist kui riigiasja ajamine.
Eelmisel sajandil on Tallinnas olnud kümme riigivõimu, kuid tänavad ja trassid on enamasti ikka endise koha peal. Pealegi pole olemas erakondlikku ehitusjoont või tänavalaiust. Seega ei saa linnavõimu juures olla erakondlikud eelistused nii suured kui riigi tasandil. Maksab rohkem asjatundlikkus ja sobivus linnaelanike tahtmisega.
Visioonikonverentsil tõstatatud Tallinna ja Helsingi kaksiklinna idee tahaks mõistelist täpsustamist. Kaksiklinnana käsitletakse enamasti kokkukasvanud linnu, mis võivad küll olla jõega eraldatud. Tallinna ja Helsingi puhul on seda palju loota, sest Ürg-Neeva suue, mida praegu Soome laheks nimetatakse, on liiga lai, et ühendada ühistransporti, kanalisatsiooni ja veevärki jne. Talsingiks võiks nimetada ehk rahvusvahelist koostööprojekti, mis laseks linnadel rahvusvahelises konkurentsis ühiselt vastu pidada. Ühiseid võimuorganeid on muidugi liiga julge loota, sest see eeldaks Eesti ja Soome konföderatsiooni, millest hakkas rääkima Konstantin Päts, kui kõik oli juba kadunud.
Soome pealinn areneb ikkagi eelkõige viie miljoni elanikuga Soome riigi vajadusteks ja Tallinn Eesti riigi vajadusteks. Pealegi on Helsingi osa Soomes väiksem kui Tallinna osa Eestis, mistõttu meie naabrid ei ole koostööks nii vabad kui «vabalinn» Tallinn.