Täiskasvanute gümnaasium aitab elus hakkama saada

Pooliku keskharidusega töötav inimene võib diplomi saada ka täiskasvanute gümnaasiumist, ilma et peaks kartma õpetajaga tülliminekut või töökohast ilmajäämist.

Harjumaa tööhõiveameti kutsenõustaja Eva Rebase sõnul on pooliku keskharidusega raske leida klienditeenindusega seotud tööd, ent lihttöölistel pole haridustase nõutav. «Keskharidus on nõutav ka näiteks kelneritel ja juuksuritel,» viitab Rebane kohtadele, mida tööotsijad soovivad. «Sel juhul soovitan gümnaasiumi edasi õppima minna.»

Mitmetel rahvusvahelistel lilleseadekonkurssidel esikohti võitnud floristi Heiti Põderi koolitee jäi pooleli päevakooli kaheksandas klassis. «Ema oli kolinud võõrasisa juurde, kellega minul just sooje suhteid polnud,» on Heiti avameelne.

Läks edasi õppima

«Otsustasin kolida ema korterisse, mis kooli lähedal tühjana seisis – paraku tekkisid kiiresti rahalised raskused ja tuttav pakkus paariks päevaks nädalas lillemüüja töökohta Viru tänava algusesse,» meenutab tippflorist muigega aega, mil veel liilial ja iirisel vahet ei teinud.

Õnnelik juhus viis Heiti kokku lillestuudio omaniku Heidi Haggiga, kes algajal lillehuvilisel oma kursustest osa võtta võimaldas – vastutasuks aitas noormees stuudiot korras hoida. «Ausalt öeldes hakkas oma hariduse pärast iga aastaga aina rohkem piinlik, kuna sõbrad, kes mind ümbritsesid, olid minust vanemad ja enamik kõrgkooli lõpetanud,» möönab Heiti. «Olin 21, kui viisin oma paberid Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumisse.»

Sealne õhkkond oli Heiti hinnangul sõbralik, õpetajad mõistvad ja vastutulelikud ning õpilased kokkuhoidvad. «Ei tohiks käia üle jõu kodus iseseisvalt õppetööd teha,» arvab euroülikooli sisearhitektuuri edasi õppima läinud Heiti Põder.

Töökoht kaalul

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi taset tunnustati ka tänavusel «Täiskasvanud õppija nädalal», kui pealinna aasta õppija tiitli võitis vanalinna täiskasvanute gümnaasiumi abiturient, kolme lapse ema Merle Sander.

«Täiskasvanute gümnaasiumi lõpetajad on saanud riigieksamitel maksimumpunkte,» tunneb gümnaasiumi direktriss Ene Pedai heameelt ja kinnitab, et möödunud aastal läks 181 lõpetajast ülikooli edasi õppima 35. Keskmine täiskasvanute gümnaasiumis õppija on kahekümnendate eluaastate alguses, kuid on ka juhtumeid, kus ühes ja samas klassiruumis jagab isa koolipinki oma pojaga.

Pedai sõnul nõuab gümnaasiumiharidust enamik kutsestandardeid, nii et ilma gümnaasiumi lõputunnistuseta töökohta naljalt ei saa. «Täiskasvanute gümnaasiumi tullakse elukohamuutuse ja töö tõttu,» selgitab Pedai. Naiste hulgas on igas klassis ka mitu noort ema, kes pärast sünnitust kooliteed jätkavad.

Pedai sõnul täiskasvanute koolist kergemat läbisaamist oodata ei maksa. Pedaile teevad muret hoopis tööandjad, kes alluvate õppimisest kuuldagi ei taha ning ametisse võtmisel keskharidusega töötajat eelistavad.

«Nii pingutabki töötaja, et kas või kaugõppes oma arvestusi teha, kuna muidu kaotab ta töö,» räägib Pedai.

Tallinna haridusameti peaspetsialisti Viivi Lokki sõnul oli tänavu täiskasvanute gümnaasiumides rekordarv põhikooli pooleli jätnud tulijaid. «Ilmselt on see märk, et tööelu nõuab õppimist.» Kuna õpilaste eelnev tase klassis on erinev, tegeldakse iga grupiga erinevalt ning õpilast koheldakse kui partnerit.

«Meie koolis saavad näiteks madala enesehinnanguga õppurid piisavalt tuge ja toetust, et eluga edasi minna,» lükkab Pedai ümber endisaegse müüdi, nagu oleks õhtukool mingi kahemeeste karistusasutus.

Vanalinna täiskasvanute gümnaasium

• Praegu õpib seal 630 õpilast, neist abituriente 129

• Kooli eelkäija, Tallinna kolledž asutati 1919

• 26. nov 2004 tähistab Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium oma 85. aastapäeva.

Tagasi üles