Soomes notarijärjekordi ei tunta

Paul Künnap
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Seoses Maailmapanga riikide ettevõtluskeskkonna aruandes Eesti kohta avaldatud kriitikaga on järjekordselt päevakorda kerkinud Eesti pikad notarijärjekorrad.

Võrdluseks võiks vaadata, kuidas olulisemad Eestis notari kinnitust nõudvad toimingud tehakse Soomes, mis on Eesti üks olulisemaid kaubanduspartnereid ja ühtlasi edestab Eestit enamikus konkurentsivõime uuringutes.

Soomes kohtab notareid eelkõige kohtutes, kuid neid võib leiduda ka mis tahes muudes ametiasutustes. Tavakeeles tähendab notar lihtsalt ametnikku, kelle tööülesannete hulka kuulub protokollide koostamine või tõendite väljastamine.

Eesti mõistes notari lähim vaste Soomes on nn avalik notar (julkinen notaari), mis ei ole otseselt ametinimetus, vaid pigem ülesannete kogum, mida täidavad ametnikud riigi kohalikes registribüroodes (maistraattit). Loetavuse huvides olen edaspidi kasutanud sõna notar just avaliku notari tähenduses.

Kohalikud registribürood leiduvad enam-vähem kõikides Soome linnades, kus need toimivad mitme riikliku registri, ka rahvastiku- ja äriregistri teeninduspunktidena.

Nendes töötavate notarite ülesandeks on notariseaduse kohaselt allkirjade ja ärakirjade õigsuse kinnitamine, tõendite andmine notarile esitatud dokumentide sisu kohta, tšeki- ja veksliseaduste kohaste protestide esitamine ning erinevate isiku varalist seisu puudutavate tõendite andmine.

Eraldi seadustega on notarite ülesandeks antud veel toimida avaliku kinnisvaratehingute kinnitajana.

Oluline erinevus Eesti ja Soome notarite vahel on, et Soome notari kohustuste hulka ei kuulu õiguslik nõustamine või dokumendiprojektide koostamine. Kliendid saabuvad notari juurde reeglina ise koostatud dokumentidega, millele notar lisab vajalikud kinnitused või tõendid.

Soome riik usaldab oma kodanikke rohkem kui Eesti riik ning notarilt ei nõuta oma klientidele erinevate tehingute või toimingutega kaasnevate õiguslike tagajärgede selgitamist.

Samas on notari tasu Soomes alati fikseeritud ega sõltu tehingu väärtusest ning kuna notarid on riigi leival, pole notaritel majanduslikke huvisid seoses nende kinnitatud tehingute toimumise või toimumata jäämise osas.

Vorminõuded on Soomes üldse leebemad kui Eestis. Näiteks äriregistri toimingute jaoks piisab Soomes reeglina lihtkirjalikust vormist (välja arvatud juhul, kui äriregistrile soovitakse esitada originaaldokumentide asemel ärakirjasid).

Enamik äriregistri toiminguist on võimalik teha, täites internetist allalaetav blankett ning toimetades selle äriregistrile. Rutiinsed äriregistri toimingud on sedavõrd lihtsad, et nende jaoks pole üldiselt õigusabi vaja.

Praegu kestab tavalise avalduse menetlemine äriregistris umbes kaks ja pool nädalat, mis nii väga Eesti vastavast näitajast ei erine. Praktilises asjaajamises on Soomes äriregistritoimingute teostamine siiski odavam ja lihtsam, kuna dokumendid ei vaja notariaalset tõestust.

Korterid on Soomes juriidiliselt käibes tavaliselt erilise korteri aktsiaseltsi aktsiatena. Aktsiad annavad õiguse kasutada konkreetset korterit aktsiaseltsi majas. Nimetatud aktsiate müük toimub Soomes lihtkirjaliku lepinguga.

Praktikas, kuna korterid omandatakse tavaliselt pangast saadud laenuga, mille tagatiseks jäävad omandatud aktsiad, sõlmitakse korteri müügilepingud enamasti pangas ning dokumendid läbivad panga juristide kontrolli.

Kuna korteri müük tekitab ka vastava maksu tasumise kohustuse, tuleb aktsiate ostjal teatada sellest ka maksuametile.

Erinevalt korteriaktsiatest eeldab kinnistute müük rangemat vorminõuet ehk tehingu peab kinnitama kas notar või mõni muu vastavaid õigusi omav isik.

Reeglina leidub vastavaid õigusi omavaid inimesi nii pankades kui ka kinnisvarabüroodes ning seega ka kinnistute müük toimub harva notari juures.

Ajalooliselt on kinnistute müügi rangem vorminõue tulenenud vajadusest kaitsta riigi maksutulusid.

Eestis rangete vorminõuete põhjenduseks esitatud seisukohti kodanike enda eest kaitsmise vajadusest Soome õiguskirjandusest ei leia.

Soome leebemad vorminõuded ei põhjusta Soomes oluliselt rohkem vaidlusi, mida oleks võinud vältida rangemate vorminõuetega, ning Soome tavakodanikud ei pea pöörduma advokaatide poole abi saamiseks oluliselt rohkem kui Eestis.

Tüüpiline korteri müügiga seonduv vaidlus tuleneb sellest, et ostja leiab korteris mõne peidetud tehnilise vea. Sellist vaidlust ei saa ära hoida rangema vorminõudega, kuid sellisel juhul on Soome kinnisvaramaaklerite vastutus märksa suurem kui nende Eesti kolleegidel.

Äriühingutega seoses pole vastavat tüüpilist vaidlusküsimust, kuid viimaseid äriühinguid puudutavaid kõrgema kohtu lahendeid sirvides ei leidu vaidlust, millest oleks Eestis kehtiva vorminõude rakendamine päästnud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles