Viisteist aastat Olioni

Küllo Arjakas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kirjastusel Olion täitus äsja viisteist aastat. Uuema aja ettevõtluses on vähe neid, kes jõudsid kümnenda juubelini. Veel vähem, kes kõik aastad ühtede liistude juurde jäänud. Küll on olnud neid, kes alustasid väiketrükiste kirjastamisega, siis tegelesid vahendustegevusega, katsetasid maaletoomist ja hulgimüüki. Ning ka tänaseks areenilt kadunud.

Tõsi, Olioni lähtepositsioon andis kindlama aluse kui teistel tolleaegsetel kooperatiividel-väikeettevõtetel. Olion kasvas välja suurkirjastusest Eesti Raamat ja esimene samm tehti juba 1979. aastal, mil Eesti Raamatus tekkis eraldi «ühiskondlik-poliitilise kirjanduse peatoimetus».

Suurkirjastuse detsentraliseerimine toimus ülimalt aeglaselt. Loa kirjastuse loomiseks andis NLKP Keskkomitee sekretariaat ja viimase otsuse vormistas Eesti NSV Ministrite Nõukogu. Nii sündiski uus kirjastus ilusa nimega Aade, ehkki valitsevad olud poleks lubanud aatelist kirjandust välja anda.

Keegi aga avastas samanimelise asutuse ja uue nime saamiseks korraldati koguni kaks konkurssi. Tagantjärele ehk paremgi – sest kuidas «aatelise kirjastusena» anda välja kohustuslikku perestroika-nomenklatuuri? Kirjastus Aade läinuks hõlpsalt nime-devalvatsiooni.

Nime Olion pakkus kirjastuse esimene direktor Vello Lindsalu. Lihtsamas lähenemisviisis – oli ja on – näis see sobilik ajaloo ja põneva tänapäevase lugemisvara kirjastajale. Ilmsesti jäi eeskujuks omaaegne Eesti ajakiri Olion, mis muuseas ilmus sama nime all koguni Austraalias.

Ajalookirjandus keskmes

Olion alustas ametlikult tööd 1. novembril 1989. Uus kirjastus moodustus tervikuna Eesti Raamatust eraldatud toimetustest ja juhtkonnast, osa korrektuuri tuli üle Valgusest. Kollektiiv paisus ligi saja hingeni.

Aastakataloogide sirvimisest selgub, et viieteistkümne aasta jooksul on ilmunud ligi 750 nimetust kirjavara, lisaks plakatid ja postkaardid. Nimetuste arv püsib 40-50 piires, rekordiks jääb 1990. a oma 61 nimetusega.

See aeg, 80.-90. aastate vahetus oli ülimalt sobilik ajalookirjanduse väljaandmiseks ja nii ilmusid 1920.–1930. aastate kirjavara taastrükid ja pagulaste kordustrükid. Kõike haarati lennult, tagasihoidliku kujunduse ning kehvapoolse köitega raamatud loeti poolribadeks.

Üritada 15 aasta kirjavara üldistada – see jääb lootusetuks ettevõtmiseks. Lugemisvara on jätkunud erinevale nõudmisele, kitsast ajaloo abiteadusest kuni iroonilise kriminullini. Kindlasti tuleb välja tuua filosoofiaalased seeriad «Suuri mõtlejaid» ja nn valge sari ning «Persooni» sari.

Rõhutada võiks reisikirju «Maailm ja mõnda», mis on meil jäänudki vanimaks sõjajärgseks sarjaks. Seeriatel on läbi aastate kindel lugejas- ja ostjaskond.

Saksamaa müüb

Kahtlemata on hea müügieduga fašistliku Saksamaa poliitiline või sõjaline ajalugu, eriti kus juttu mundris eestlaste võitlustest. Isegi kummaline, et just Saksamaaga seonduv on kindel müügihitt: näiteks tankikindral «Rommel» kadus lettidelt väga kiiresti, samamahuline ja sarnases kujunduses «Montgomery» – muuseas, Rommeli võitja – tuli lõpuks korduvalt alla hinnata.

Antony Beevori «Berliin 1945» on otsas, sama autori samavõrd huvitavat ning aasta varem ilmunud «Stalingradi» veel leiab. Saksa lendur-ässad on ammugi müüdud, jaapanlaste kamikaze-raamatut saab. Lennult läksid Viktor Suvorovi käsitlused.

Maailm maailmaks, meile jääb oluliseks Eesti ajalugu. Nii ongi Olion nüüd 60 ja 85 aasta võtmes: 60 aastat II maailmasõja ja 85 Eesti Vabadussõja lahingutest.

Just viimasest on leitud põnevat kaugemalt. Nädalapäevade eest tuli «Balti episood» – käsitlus Briti salateenistuse tegevusest Soome lahes 1919-1920.

Tegemist on salateenistusega ja originaal ilmus alles 1963. aastal. Läinud aastal tuli Geoffrey Benneti «Balti mere vabastamine». Need on tänuväärsed leiud. Arvestades üldist ajalooalast produktsiooni, pole kahtlust, et kõike jätkub veel 15 aastaks.

Olioni kirjastusel kindel tulevik

• Alustas iseseisvat kirjastustegevust 1. novembril 1989

• Eelkäijateks Eesti Raamatu ühiskondlik-poliitilise kirjanduse toimetus ja kirjastus Aade

• Ilmunud umbes 750 nimetust

• Sarjad: «Suuri mõtlejaid», «Persoon», «Maailm ja mõnda»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles