Nagelid tutvustavad eesti kunsti ajalugu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Sellist kolme põlvkonna näitust nagu «Kolm Nagelit» Tartu kunstimajas ei tea allakirjutanu küll varem kuskil tehtud olevat, kuigi Eesti on oma kunstiaadli-suguvõsade poolest rikas.

Meenutame kas või uhkeimat kunstidünastiat siitsamast kodulinnast, milleks on Elmar Kitsest ja Linda Kits-Mäest alguse saanud ning läbi Saskia ja Andrus Kasemaa noorima põlvkonnani ehk Markus Kasemaani ulatuv liin.

Aga jätame Kasemaad oma kunstilist vastulööki korraldama ning pöördume näitusele, kus end esitlevad vanaisa Kalju, poeg Lemming ja pojapoeg Karl Nagel.

Algus Pallases

Nende kolme tööde väljapanekust tekkiv väikene eesti kunsti ajalugu algab Pallasest. Aleksander Vardi viimase elus oleva õpilasena esindab Kalju Nagel eesti kunsti kasvulava ja üle aegade ulatuva mõjuallika Pallase traditsioone.

Siit ka tema meistrimärk, mis avaldub nii kindlas teemavalikus – läbi aegade on kunstniku meelisžanrid olnud maastikud ja linnavaated – kui ka maalija käekirjas.

Köitvaimad olid mulle näitusel vanameistri loodusvaated.

Täpselt valitud tonaalsused on kantud lõuendile kiirelt ja eskiislikult, tihti aluspinna valge krunt tükati välja paistmas. Ei mingit sipsimist – vaataja ette kerkivad õhurikkad ja emotsionaalse värvikäsitsusega loodusmaastikud, kus värviperspektiivid timmitult paigas.

Põnevad suunaotsingud

Lemming Nagel on alates ERKI lõpetamisest 1976. aastal teinud mängleva kergusega läbi kõik põnevamad suunaotsingud eesti kunstis.

Kunstimaailma tähelepanu köitis ta fotorealismist inspireeritud maalidega, ent külmalt distantseerunud ja eksaktsest fotokujutise mahakandmisest jäi talle väheks.

Tema töid iseloomustasid abstraktsed ulmeruumid ja tehistoonid, mis on keskmise Nageli äratuntavaks firmamärgiks tänagi.

1990. aastatel sai alguse liin, mis on esindatud ka nüüdsel näitusel.

See on tsitaadirohke jutustavus ja üha enam süvenev tahe rebida maal tasapinnalt välja – värvidesse on segatud liimi ja liiva, reljeefsele pinnale on lisatud valmisobjekte, maalid väljuvad tihti neile määratud raamidest.

Sealjuures on Lemmingul raamidega veel omakorda tõsine suhe – need ei ole teps mitte tühipalja formaadi andjad teosele, vaid iseseisev ja sümboolne osa tervikust.

Kogu tema loomingut vaadates jääb painama küsimus: on see tõsimeelsus või travestia? Kunstniku kavalaid selgitusi kuulates kaldun arvama, et kogu selle allegooria, sümbolite ja assotsiatsioonide jada sisse on peidetud väike annus paroodiat.

Tänased müüdiloojad

Karl Nagel lõpetas Eesti Kunstiakadeemia 1999. aastal samal kursusel Alice Kase, Tiiu Rebase, Margit Joonase ja teiste noorema põlvkonna maalijatega.

Tartu ja Tallinna omaealiste põlvkonnale omaselt tunneb ta huvi inimese ja teda ümbritseva sootsiumi vastu, viidates noorema põlvkonna ikoonidele ja tänapäevastele müüdiloojatele, nagu Castaneda või Eduard Limonov.

Need poliitilis-kultuurilised tsitaadid, plakatlikkus ühendatuna popiliku värvikäsitluse ja ekspressiivse maalilaadiga, jutustavad noorest erudeeritud kunstnikust, kes osutab ühiskonnas toimuvate muutuste algpõhjustele.

On ehk kogu komplekti võtmesõnaks maal «Oidipuse kompleks»? Näitusest näitusesse püsiv huvi inimese teadvuse ja alateadvuse vastu võib sellele viidata.

Üks näitus kolme Nageli teostest

• Tartu kunstimajas saab vaadata väljapanekut «Kolm Nagelit».

• Oma töid näitavad Kalju, Lemming ja Karl Nagel.

• Näitus on avatud 29. novembrini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles