Eurooplased seljatasid Tamperes Ameerika

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Läinud nädalavahetusel toimunud Tampere Jazz Happeningi võib pidada üheks Euroopa sisukamaks džässifestivaliks. Sestap on siin alati külalisi mitmest maailma kandist, nii festivalikorraldajaid kui ka ajakirjanikke. Erilisi elamusi noppimas ja uusi trende jälgimas on ka pea kõik soome džässikriitikud.

Festivalil, mis tänavu toimus 23. korda, esines 20 ansamblit 10 maalt, kontserte kuulas 10 000-pealine väga asjatundlik džässipublik.

Aastatega on Tampere Jazz Happening avardunud. Üha rohkem esineb Euroopa muusikuid ja kriitikud polegi šokis, kui freejazz’i vahele pakutakse rahvamuusikat või suisa tantsubiite.

Soomlastest tegid ilma noored – tundevirveid väljendava romantilise skaalaga Ilmiliekki ja tantsulise võnkega Teddy Rok Seven. Mõlemad esinesid Telakka klubis, kus publik jälgis hiirvaikselt iga heli (erinevalt Pori Jazzist, kus õlleklaaside kolin ja lärm oleks teinuks võimatuks vaikse muusika nautimise).

Põhjalast Jamaicani

Osalt võib soome esindusse arvata ka Raoul Björkenheimi ja Lukas Ligeti duo. Raoul on Tamperes esinenud mitu korda oma soome ansambliga Krakatau.

Seekordne duokoosseis 20. sajandi ühe kuulsama helilooja György Ligeti löökpillimängijast poja Lukas Ligetiga oli üks festivali hõrgumaid elamusi. Nende ülimalt tundlik valik seikles Korea-Soome energiateljel, ulatudes maistest taevaste helideni.

Meeldivalt isikupärased olid rootslaste Exploding Customer ja norrakate The Core. Esimese juhtfiguur – saksofonist Martin Kuchen on inspiratsiooni ammutanud Ornette Colemani džässist, aga samas tippinud improvisatsioonidesse ka tuntavalt põhjamaiseid viisikäände. The Core’i eeskujud on Charles Lloyd, John Coltrane ja Pharoah Sanders.

Saksamaal elava liibanoni oudimängija Rabih Abu Khalili ansamblis hiilgasid oma pilli tippude hulka kuuluvad muusikud – tuubamängija Michel Godard ja akordionist Luciano Blondini. Khalil ise säras nii publikut naerutava humoristina kui ka oudivirtuoosi ja tundelise trubaduurina.

Inglismaa oli esindatud kahe koosseisuga. Orkester Jazz Jamaica esines samal õhtul koos legendaarse, tänavu 40. juubelit tähistava ska-reggae-bändiga Skatalites, mille koosseisus tegi kaasa ka kolm liiget algkoosseisust. Mõlemad grupid esindasid küll Jamaica muusika erinevaid tahke, kuid sarnase rõõmus-muretu tantsulise võnkega.

Tipphetk tuli Itaaliast

Nii Jazz Jamaica kui ka oma kvarteti koosseisus säras 26-aastane inglise saksofonist Soweto Kinch, kellest loodetakse Courtney Pine’ile konkurentsi. Kinchil muusikas on sotsiaalset närvi, mis väljendub tema räpitekstides. Hip-hop’i ühendus bepop’iga oli küll mõneti kummaline, kuid kes on öelnud, et nii ei võiks.

Vanameister Gianluigi Trovesi Ottetto ületas kõik ootused. Oli itaallaslikult temperamentset nalja ja hooletult lõbusat seiklemist stiilide rägastikus. Hajameelse professori olekuga Trovesi juhitud muusikud tegid kannapöördeid tõsimeelsest barokist elektrooniliste helitrikkideni, sekka justkui sportlikult kiiruse peale diksiländimängu ja publiku seas saksofoni puhumist.

Itaalia džässilegendi kutsuvad Tampere festivali korraldajad ikka ja jälle tagasi. Trovesi virtuoosse miniorkestri hoogne ja maitsekalt lustakas etteaste sobis suurepäraselt tänavuse festivali ametlikuks punktiks.

Kokkuvõttes näib, et Euroopa seljatas tänavu Ameerika, sest Ravi Coltrane, Fred Andreson, Hamid Drake, Chicago Underground Trio jt ei toonud seekord Tamperesse kaasa midagi uut.

Džässifestival

Tampere Jazz Happening

4.–7. novembril Tamperes

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles