Tõepoolest, kes siis armastab sõda, inimkonna suhtarvust mõni üksik protsent ehk, ja needki on enamasti mehed. Aga Kastellaanimajas on oma maalid üles riputanud kaks väga naiselikku kunstnikku, kelle sõnum on võimas ja selge ja samas täiesti hämar ja isegi hirmu tekitav, nagu kõik ürgselt naiselik peabki olema.
Armastame armastust ja vihkame sõda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Polegi nagu midagi varjatut, kõik on lihtne ja isegi pisut lapsemeelne. Kaie Luik ja Maris Palgi on partnerid ja sõbrad, kes koos näitusi korraldavad ja näitustel teineteist oma maalidega täiendavad. Vahel on üks teisele isegi modelliks, ja kui vaataja tuleb näitusele tõsiste kavatsustega, võib ta nende maalidel piiluda naiste maailma kahte täiesti erinevat väljavalgustatud paika.
Teismeliselt kurjad maalid
Mis siis ikkagi saab, kui mingi hirmus lennumasin poetab oma pommid ühele majale Ilmatsalu tänavas? Seal on ju Maris Palgi ema maja, ja kui see maja hävib, kaob üks maailm, millele mõeldes saab kasvatada turvatunnet ja julgust lapsepõlvest edasi minna.
Palgi maalid kipuvad üldse olema kuidagi teismeliselt kurjad ja halvaendelised. Juba mitmest näitusest tuttav marlimähistes randmetega tüdruk on kaotanud oma näo, kahtlast värvi linadel istub pulmaautolt maha võetud nukk ja vannitoas on ühe lapsega juhtunud vist mingi jube eksitus?
Ta on asjaliku mõnuga ja veenvalt maalinud ahistatud nukunägusid, lapsi ja verd, aga sekka ka «imeilusa» vaate merele. Üks puu paistab kaljul nagu mingis vanas madruselaulus ja kõike ümbritsevad veel hoolikalt välja maalitud pitslinikud.
Mõtled, et mida ta on nüüd tahtnud öelda, nagunii on maailm läbinisti ohtlik paik ja jumal teab, mis veel mingi pitslinikuga on tahetud öelda. Palgi maale vaadates meenuvad mingid kunagi loetud hirmutavad lood muinasaegsete naispreestrite riitustest, kus naised ise olid nii ohvrid kui ohverdajad.
Argised paljad naised
Kaie Luige pitsitavas pesus paljad naised on märksa argisemad, ent nemadki on maalitud nii mõjuvalt, et Kastellaanimaja vanades ja mitte väga suurtes ruumides jääb nagu kitsaks ja tunned end neist seal tihedalt ümbritsetuna.
Tuliuutes rinnahoidjates ja valgetes aluspükstes tugevad heledad kehad toimetavad mingeid omi asju, peaaegu nagu naisteajakirjade kaunitarid reklaampiltidel. Nad uurivad peeglist oma uut pesu ja epileerivad näiteks sääri, lasevad end imetleda triibulise seina najal ja üks torso on isegi agaralt triikimas.
Nad ei tahagi midagi erilist öelda, vaid lihtsalt on seal ja täidavad vaataja ümber ruumi. Tunned end kuidagi ebamugavalt ja pisut piinlik on nende naistega seal niimoodi ühes ruumis olla.
Üks rinnahoidjas tüdruk vaatab alla Tartu Sõpruse sillalt, on kell üheksa õhtul ja ega tal olegi seal mingeid erilisi plaane, ta ehk lihtsalt ootab kedagi.
Kunstinäitus
Kaie Luige ja Maris Palgi maalid
Kastellaanimaja galeriis
Näitus avatud 5. kuni 28. novembrini