Pärast vestlust Raivoga hakkas mul pagana piinlik. Esmajärjekorras sellepärast, et kuigi mõtlen hommikuvõimlemisest aastaid, pole ma siiani jõudnud paarist katsest kaugemale.
Mida õpetas mulle Raivo
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teiseks sellepärast, et mõeldes kutselise sõjaväelase igavesti kestvast rännakust mööda erinevaid elupaiku, tuli mul kananahk ihule. Mina olen kodukeskne inimene.
Vestlusest Raivoga kavatsen aga kõrva taha panna järgmised asjad:
igaüks peaks nõudma endalt senisest kas või natuke rohkem vaimset ja füüsilist distsipliini,
tegutsemine võib olla filosofeerimisest palju põnevam,
kui valid endale mingi ameti, siis pead olema valmis ka selle ametiga kaasnevateks ohtudeks,
õnn ei peitu rahas ega selle rohkuses,
kõik ei peagi lahe olema.