Eelmised suuremad laevad, mis Noblessneri ehk Peetri tehase ellingult vette lasti, olid teraskorpusega purjelaevad Harjumaa, Läänemaa ja Virumaa (mahutavus 604 brutoregistertonni, pikkus 50,78 m, laius 8,75 ) aastatel 19211923. Need jäävad oma mõõtudes tunduvalt alla praegu vette lastud Blue Seale.
Blue Sea vastu teised ei saa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suuremad siinmail ehitatud puidust purjelaevad on Andreas Veide, Tormilind, Estonia ja Neptun, mis olid mõned meetrid lühemad ning mille mahutavus oli üle 100 brt tonni väiksem. 1930. aastatel ehitati Riigi Sadamatehastes (praeguse Admiraliteedi basseini ääres reisisadamas) väiksed aurulaevad Loots, Merikaru, Merepoeg (pikkus alla 30 m) ning 1939. aastal ka sõjalaev Pikker ( pikkus 58 m, laius 7,3 m, veeväljasurve 500 t).
Võrdluseks, 1995 Eesti Piirivalvele ehitatud samanimeline laev (pikkus vaid 30 meetrit ) lasti ju samuti vette Peetri sadamas ehk Tallinna Meretehases, kus presidendiproua poolt visatud ristimisampanja ei tahtnud külma ilmaga vastu laeva põrgates kuidagi katki minna.
Kui ajaloos natuke rohkem tagasi minna ehk I maailmasõja aega, on pilt natuke teine. Nimelt ehitati aastatel 19131917 Tallinnas Bekkeri tehases hävitaja Avtroil (pikkus 107 m, laius 9,5 m, veeväljasurve 1350 t), millest sai hiljem pärast brittide poolt hõivamist 1918. aastal kõigile tuntutud Eesti sõjalaev Lennuk. See on ka tõenäoliselt seni pikim ja suurim laev, mis kunagi Tallinnas vette lastud.