Potjomkini küla või Tartu linn?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Jarno Laur ei poolda hulga raha kiirustades kulutamist raeplatsile, pigem võiks aidata korteriühistutel remontida teid, kõnniteid ja mänguväljakuid.

Linna võimukoalitsioon – Reformierakond oma Keskerakonnast järelkäruga – on otsustanud kulutada 15 miljonit krooni linna raha Raekoja platsi rekonstrueerimiseks. Praegu kõrgemad kõnniteed tahetakse viia samasse tasapinda platsiga ning kasutada kõnniteede sillutamisel graniiti, mis muudabki kogu ettevõtmise pööraselt kalliks.

Oleks arusaadav, kui tegu oleks näiteks muinsuskaitse ettekirjutisega. Kuid muinsuskaitse oli nõus ja isegi soovitas (rae esindaja enda sõnul) katta kõnniteed tavalise kiviparketiga. Miks raad läks kordades kallimat teed?

Hiidkulutused platsile

Kui viletsad on raeplatsi kõnniteed, pole vaja ühelegi tartlasele selgitada. Need ei erine kuigivõrd enamikust Tartu kõnniteedest.

Kuivõrd oluline on kõnni- ja nn kvartalisiseste teede probleem tartlastele, näitab kasvõi innukus, millega korteriühistud kasutavad linna pakutud kõnniteede ja parklate asfalteerimise kaasrahastamise võimalust.

Selle rakendamine on võimaldanud korrastada mitmeid kõnniteid ja muuta seega linnakeskkonda jalakäijasõbralikumaks. Skeem eeldab vähemalt 50% ulatuses omafinantseerimist, mille peab tagama korteriühistu.

Vaatamata sellele, et ühistute rahaline seis on igavesti pingeline, pole taotlejatest puudust. Vastupidi, paljudele on linnavalitsus olnud sunnitud hoopis rahapuudusel ära ütlema. Nii võib juba kindlalt väita, et järgmiseks aastaks planeeritud 2 miljonit krooni on liiga vähe.

Kas raeplatsi konarlik sillutis on tänase Tartu suurim probleem? Kas 15 miljonit krooni pole natuke liiga suur raha, et maksta raekoja aknast avaneva esteetilist naudingut pakkuva vaate eest?

Võrdluseks: linn investeerib järgmise aasta eelarve eelnõu kohaselt koolidesse 22,5 miljonit, lasteaedadesse aga 4,9 miljonit krooni. Mitte ei mäleta, et linna arengukava arutelul oleks valitsuskoalitsioon esitanud mingi erilise, raeplatsi uue ilmega seonduva ettevõtluse ja turismi arendamise plaani.

Väidetakse, et sillutis on kesklinna elu elavdamise eelduseks muutmaks Tartut turistisõbralikumaks ja atraktiivsemaks. Et linna külaline tahaks siia tagasi tulla.

Tahaksin headele oponentidele meenutada, et Ventspilsis on kõik tänavad kaetud toreda sillutisega. Rikas sadamalinn peaks seega olema kõikide Lätit külastavate turistide meka. Ometi on turiste näha hulga rohkem siiski Jurmalas ja Riias. Viimases pole investeeritud mitte niivõrd graniiti kui atraktsioonidesse, turismi infrastruktuuri ja linna reklaami.

Raeplats aastateks

Kesklinna tuleb meelitada meelelahutust – julgustada toitlustusasutusi, hotelle, baare, galeriisid asuma tegutsema kesklinnas. Linn saaks tavalise tartlase vanalinna tagasi tuua, rajades kunstimuuseumi ja raamatukogu ühise uue hoone. Need on asjad, mis tooksid inimesed kesklinna tagasi, mitte kivisillutise vaatamisest tekkiv esteetiline nauding.

Uuendatud raeplats on mõeldud kestma väga pikaks ajaks. Miks peab seda tegema siis nõnda kiirustades? Linnavalitsuse esindajad on väitnud põhjuseks järgmisel aastal Tartus peetavad rahvusvahelised hansapäevad.

On selge, et iga linn teeb pingutusi selliste suurürituste tarbeks. Korrastatakse linna ilmet, avatakse uusi ehitisi. Selles mõttes on kindlasti tähelepanuväärne Jaani kiriku restaureerimistööde lõpetamine, samuti Rüütli tänava rekonstrueerimine.

Raekoja plats ei mahu siia ritta, sest isegi kõige optimistlikumate plaanide kohaselt suudetakse järgmiseks suveks saada korda vaid pool platsist. Oh mis veidra linna mulje me oma auväärsetele hansakülalistele jätame, tuues üritused ehitustandrile, kus pool raeplatsi on ühte ja ülejäänud pool teist nägu.

Lihtsam on siiski tunnistada tegelikkust, et Tartu väärikas raeplats on selline, nagu see juba tsaariajast saati välja näeb.

Viimased uuendused on olnud suudlevate tudengite purskkaev ja veel varem kõnniteede rajamine sõjaeelses Tartus, mil raeplats oli avatud tollal harvale autoliiklusele ja seega tekkis vajadus kõnniteede järele.

Ma usun, et saame senise raeplatsiga veel mõnda aega hakkama ja oluliselt viletsam see teiste hansalinnade omast ka välja ei näe. Tahaks loota, et mõne kahtleja väide, nagu oleks tegu Reformierakonna valimiskampaania rahastamise katteallikaga, osutub paranoiaks.

Mis oleks alternatiiv?

Järgmisel kevadel oleks võimalus rekonstrueerida kõnniteed, kasutades tavalist kiviparketti – saaksime igati käidavad, jalgratta ja lapsevankri ning ratastooliga läbitavad kõnniteed.

Raeplats saaks sellega hansapäevadeks uue ja n-ö kaubandusliku välimuse. Lisaks kõigele saaksime järele jääva summa ehk rohkem kui 10 miljoni krooniga rahastada korteriühistute kõnniteede, parklate ja mänguplatside ehitust.

Arvestades ühistutepoolseks panuseks sama suure summa, lahendaks see näiteks ligi poole Annelinna kõnniteede sillutise probleemi. Murdmata jääksid ilmselt mõnedki luud-kondid ning linnasüdame kõrval oleks mõnus liikuda jalgsi, jalgratta, ratastooli või lapsevankriga ka väljaspool snoobi linnasüdant.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles