Lähiaastatel jääb Eestisse nii vähe arste, et nad ei jõua tagada nõutavat arstiabi. Meie arstide arv väheneb pidevalt, sest arsti ettevalmistamine kestab 1012 aastat. Veerand arstidest on praegu üle 60 aasta vanad ja lõpetavad oma arstliku tegevuse 57 aasta jooksul.
Tervishoidu ravib raha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teist sama palju on kuni 40-aastased arstid, neist veerand kavatseb Eestist lahkuda. Käesoleval aastal on Eestist lahkunud ligi 300 arsti. Kümne aasta pärast on meil vaid 2,3 kuni 2,5 arsti tuhande elaniku kohta.
Meie tervishoiukorralduses tehtud muudatuste mudelid on üle võetud teistelt riikidelt, Rootsist, Taanist ja Saksamaalt. Sealjuures pole arvestatud meie majanduslikke ja elulaadi iseärasusi.
Tervishoiule eraldatav osa sisemajanduse kogutoodangust on Eestis kuni 5%, mujal
89%, inimeste sissetulekute vahe on kolme- kuni seitsmekordne, meie hajaasustuse tõttu on 100 000 elanikuga teeninduspiirkonnas keskmine teepikkus haiglani 6070 kilomeetrit. Järsult juurutatud perearstisüsteemi maksumus ühiskonnale on vähemalt 30% kallim kui senine polikliinilise arstiabi süsteem.
Kuna arstiabi osutamise hind on Eestis oluliselt madalam arenenud Euroopa riikide omast, on arstide tulek mujalt teistest Euroopa riikidest siia äärmiselt vähetõenäoline. Kuivõrd me väljast arstiabi sisse osta ei saa, peame suutma tagada arstiabi oma ressurssidega.
Eestis on viimane aeg jõuda kokkuleppele, mida peaks tegema riik ja mida selle riigi elanikud. Jalgratast leiutada pole vaja, tuleb usaldada arste ja patsiente.
Sisemajanduse kogutoodangust tervishoiule eraldatav osa tuleb viia vastavusse Euroopa Liidu riikide keskmiste näitajatega, praeguselt 4,8%-lt tuleb jõuda 78%-ni 2008. aastal. Samuti tuleb elanikele kehtestada korrapärased profülaktilised läbivaatused perearsti juures. See tagaks ülevaate haigestumusest, õigeaegse ravi ja keskmise eluea pikenemise. Tervishoiusüsteemi kapitalikulud peab võtma enda kanda riik.
Neile arstidele, kes pärast stuudiumi jäävad Eestisse tööle vähemalt viieks aastaks, peaks riik kompenseerima õppelaenu. Sellega väheneks arstide emigreerumine. Perearstile tuleks luua võimalus olla omavalitsuse palgal olev spetsialist, sest äärealadel suudame tagada arstiabi vaid juhul, kui arsti tööruumid ja sisustus kuuluvad omavalitsusele. Arstide koormust tuleks vähendada nende tegevuste osas, mis ei ole seotud ravimisega.
See on vähim, mida tuleb teha. Eestis on praegu parim arstiabi, mida saab tagada nii vähese rahaga. Eesti arstid on ära teeninud parema kohtlemise ja inimesed parema tervishoiusüsteemi.