Keskkonnaministeerium esitas Balti klindi kui silmapaistva geoloogilise objekti UNESCO maailma kultuuri- ja looduspärandi nimekirja kandidaadiks.
Balti klint pürib maailma kultuuri- ja looduspärandi nimekirja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Balti klint on üks pikimaid katkematuid ja terviklikke järsakuid maailmas. Klindi kogupikkus on 1100 -1200 kilomeetrit, sellest 250 km pikkune maismaaosa asub Põhja-Eestis, teatab keskkonnaministeerium.
Eestimaalased tunnevad klinti just Põhja-Eesti pankranniku nime all.
Maailmapärandi nimekirja kandideerima esitati seitse silmapaistvamat ja riikliku kaitse all olevat panga lõiku: Osmussaare, Pakri, Türisalu, Ülgase, Tsitre-Muuksi, Ontika ja Udria pangad.
Esildise kandideerimiseks valmistas ette TTÜ Geoloogiaistituut.
Balti klint algab Rootsis Ölandi saare läänerannikul, kulgeb saare põhjaosast alates merepõhjal ja tuleb uuesti nähtavale Osmussaarel ja Pakri saartel.
Läbi Eesti kulgeb klint Venemaale, kus ta Laadoga järve lõunakaldal kaob nooremate devoni kivimite alla. Suurim on klindi kõrgus - 55,6 meetrit - Ida-Eestis Ontikal.
Balti klint on maailmas ainus nii ulatuslik, rikkaliku ja hästi säilinud faunat sisaldavate kambriumi ja ordoviitsiumi kivimite paljand, kus saab jälgida maa geoloogilist ajalugu umbes 100 miljoni aasta vältel.
Põhja-Eesti pankrannik on üks Eesti rahvussümbolitest.
Seni on Eestist maailmapärandi nimekirja kantud vaid üks objekt - Tallinna vanalinn. Eelmisel aastal kandideeris nimekirja ka Kuressaare kindlus, kuid see ettepanek saadeti täiendamiseks tagasi.