Mall Hellam: Kuidas ühendused põhiseaduse lepingus kaasa rääkisid

Mõlgutades 2002. aasta suve hakul Aivar Roobiga Eesti Euroopa Liikumisest (EEL) Euroopa põhiseaduse lepingu tähtsusest ja mõjust Eestile kui tulevasele Euroopa Liidu liikmele, jõudsime arusaamisele, et meie ühine ülesanne on aidata kodanikeühendustel asjaga kursis olla. Veelgi enam, soovisime luua ühendustele sellise arutelukeskkonna, mis aitaks neil
kujundada omi seisukohti loodavast leppest ning viia need seisukohad otsustajate ehk siis nii Euroopa Tulevikukonvendi Brüsseli ja Eesti liikmeteni.

2002. aasta 14. augustil kutsusime kõiki ühendusi, keda nii Euroopa kui Eesti asjad külmaks ei jäta, kokku Rahvusraamatukokku Euroopa Liidu Tulevikukonvendi Eesti kodanikeühenduste kontaktgrupi asutamisele. Vaatamata kuumale suvepäevale kogunes raamatukokku enam kui 50 vabaühenduste esindajat. Tänaseks on kontaktgrupis üle 70 erineva ühenduse. Kes veel julgeb öelda, et inimeste huvi Euroopa asjade vastu on lahja?

2002. aasta teisel poolel ja 2003. aasta esimesel poolel keskendusime kontaktgrupiga eelkõige Tulevikukonvendi töö jälgimisele ja artiklite kavandite kommenteerimisele. Toimusid arutelukoosolekud, kus konvendi liikmed ja nende nõustajad rääkisid meile põhiseaduse lepingu kavanditest, tutvustasid oma seisukohti ja kuulasid ära ka vabaühenduste esindajate arvamusi kujunevate sätete osas.

Juba 2003. aasta kevadel ühines Eesti vabaühenduste kontaktgrupp üleeuroopaliste aktsioonidega, mis nõudsid Konvendi esindajatelt tõsisemat tähelepanu osalusdemokraatiale ja arengukoostööle EL-s.

Kui avalikustati põhiseaduse lepingu Eesti seisukohad, nägime, et valitsuse ja vabaühenduste arvamused langesid põhijoontes kokku. Mõlemad olid oma soovitustes pigem konservatiivsed, pooldades samas Euroopa Liitu, mis oleks demokraatlikum ja tõhusam.

Kontaktgrupp pani ette, et aruteludes sageli esile kerkivad võtmesõnad nagu “föderalism” ja “subsidiaarsus” seletataks paremini lahti. Kontaktgrupp leidis ka, et kodanikualgatuse ja ühenduste ning avalikkuse kaasamine seadusloomesse peab olema selgelt ja põhjalikult kajastatud juba lepingu alguses. Ehkki see teema sisaldus küll põhiõiguste harta osas, lepingu kavandi 2. artiklis ja lepingu lõpus osalusdemokraatia artiklis, pidasime oluliseks, et kodanikualgatust ja -osalust nimetataks eraldi ka lepingu esimestes artiklites.

Kontaktgrupp saatis konvendi liikmetele ettepaneku muuta konvendi presiidiumi poolt väljapakutud osalusdemokraatia artikli sõnastust (praeguses kavandis Art I-46). Leidsime, et dialoog kodanikeühendustega peaks olema tagatud ja kindlustatud igas olukorras. Esialgne kavand rääkis vaid regulaarse dialoogi säilitamisest. Kontaktgrupp nõudis ka sotsiaaldialoogi eraldi nimetamist lepingu esimeses osas, mis esialgsest kavandist oli välja jäänud. Tegime ettepanekud, et sugudevaheline võrdõiguslikkus kui omaette väärtus leiaks lepingus selgemat rõhutamist, et lepingule lisataks säästva arengu protokoll jms. Väljendasime ka soovi, et teksti algosas esitatud kõlavad eesmärgid ja väärtused lepingu lõpuosas ka toimivateks poliitikamehhanismideks “tõlgitaks”.

Tänaseks on paljud kontaktgrupi seisukohad kas otseselt või kaudselt leppes sees ja paljudele ühenduste liikmetele Euroopa põhiseaduse leping paremini tabatav.

Tekst ilmunud ajaleht Postimees 17. juuli 04 vahel olevas lisas.