Aasta algusest juhib Soome Instituuti pedagoogikadoktor Jaana Vasama, astudes nii ajaloodoktor Seppo Zetterbergi, kirjanik ja tõlkija Juhani Salokandle ja riigiteaduse doktori Martti Turtola jälgedesse.
«Pool südant on sinimustvalge»
11. jaanuar 2005, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimetatud härrasmehed on siinmail tuntud kui estofiilid. Kuidas aga kujunes selleks neist põlvkonna jagu noorem Jaana Vasama?
Kõik sai alguse ühest juhuslikust kirjast, mille keegi eestlane 1969. aastal Tallinnas kooriga laulmas käinud Soome mehele pihku pistis. See oli heas soome keeles soov astuda kirjavahetusse.
Mees, kellele kiri pihku pisteti, oli Jaana Vasama lell, kes polnud suur kirjade kirjutaja ning andis eestlase aadressi oma vennale. Jaana isa vastas eestlase kirjale. Kirju hakkasid vahetama ka mõlema mehe peaaegu üheealised tütred. Sündis perekondadevaheline läbikäimine, millest kasvas pikaajaline kirjavahetus ja sõprus.
Soome-eesti segakeel
Kohe esimesest Eestis-käigust peale sai selgeks, et Eesti on väike armas maa, kus elavad toredad inimesed. «Lapsepõlves kogetu mõjutab inimest terve elu,» on Jaana Vasama veendunud. Armastus Eesti vastu ongi teda saatma jäänud: «Pool mu südant on sinimustvalge.»
Nii ei olnud ime, et Jaana Vasama läks Turu ülikooli õppima soome-ugri keeli, ikka sellepärast, et eesti keelt selgeks saada. Seni oli eesti sõpradega räägitud omapärast soome-eesti segakeelt. Õpingud jätkusid Helsingi ülikoolis. Eesti keelele lisandus eripedagoogika ning lõpuks, otsekui nende kahe eriala sünteesina, sündis idee võrrelda Eesti ja Soome haridussüsteemi.
«Eesti koolid olid mulle juba tuttavad. Õppimise kõrvalt töötasin koolis, juba 28-aastaselt sain koolijuhatajaks. Käisin sageli Eestis, enamasti ka koolides, ning õppisin tundma siinseid koolmeistreid ja õpilasi. Leian, et mõlemad on väga tublid ja töökad ning Eesti õpetussüsteem ennast õigustanud,» räägib Jaana Vasama.
«Doktoritöö teemat pidin siiski piirama, kraadi kaitsesin uurimusega «Eesti laste rahvuslik identiteet ja mina-pilt». Selle töö idee sündis Soome aabitsate uurimisest mind hämmastas, et aabitsast ei selgunud õieti midagi Soome kultuuri ja soomluse kohta, see oleks võinud olla mis tahes rahva aabits.»
Jaana Vasama peab rahvusliku identiteedi tunnetamist oluliseks, leides, et kooliprogrammides võiks sellele rohkemgi tähelepanu pöörata.
«Kui kirjutad soomlasena doktoritööd n-ö välismaisel teemal, ei ole loota Soomest stipendiumi. Minu tööd toetas siiski Tuglase selts. Uurisin lapsi, kes sündisid koos uue Eesti Vabariigiga 1990. aastate alguses ja minu töö kirjutamise ajaks olid jõudnud teise klassi.»
Doktoritöö valmis põhiliselt töö kõrvalt. Viimastel aastatel juhatas Vasama Kaisaniemi põhikooli, kus lisaerialaks on tants ja muusika. Muusika on ka Vasama enda lisaeriala, klaveriõpinguid alustas ta kuueselt, hiljem lisandus flööt.
Vasama läbis nelja-aastased koorijuhtimise kursused ning tegeles koorijuhtimisega 15 aastat. Oma koorideks olid laste- ja tütarlastekoorid. Kaisaniemi koolis oli muusikaõpingutest eriti palju kasu, sest koolis tegeldi pidevalt muusikaga.
«Möödunud aastal oli eriti intensiivne ballettide harjutamine ja lavastamine. Olen ka ise mitmele harrastusteatri lavastusele muusikat teinud.»
Ballett on südamelähedane ka «päris» teatris.
Üksmeel ja koostöö
Ent Vasama hindab kõrgelt teisigi kunstiliike. Soome Instituudil on traditsioonid nii kirjandusõhtute, raamatuesitluste kui ka kunstinäituste korraldamisel. Jaana Vasama ütleb, et sooviks tuua siia Soome koolide kogemusi ning lisada koostööd noorte ja lastega.
«Tean omast käest, kui oluline on lapsi teise maa kultuuri ja inimeste juurde viia, anda neile asjadest moonutamata pilt. Et nad õpiksid tundma ja miks mitte ka armastama just selle maa inimesi, loodust, kultuuriväärtusi ehedal kujul. Oleme kaks väikest rahvast ja riiki, naabrid ja keelesugulased. Peame elama üksmeeles ja heas koostöös.
Soome Instituut
Soome Instituut tegutseb praegusel kujul 1994. aastast nii Tallinnas kui Tartus.
Instituudi ülesanne on arendada soome-eesti kultuurisuhteid, anda teavet Soome kohta, pakkuda mitmesugust koolitust ja edendada Soome ja Eesti vahelisi sidemeid ühiskonna- ja majanduselu eri valdkondades.
Instituuti on juhtinud Seppo Zetterberg, Juhani Salokannel, Martti Turtola ja sellest aastast Jaana Vasama (snd 1966).