Tallinna panoraamidest sai unikaalne hiigelmapp

Neeme Korv
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fotograaf Arne Maasik eksponeerib üht 
38 panoraamvaatest.
Fotograaf Arne Maasik eksponeerib üht 38 panoraamvaatest. Foto: Postimees.ee

Arne Maasiku ja Lembit Kiburi panoraamfotod Tallinnast, mis pooleteise aasta jooksul kodu- ja välismaistel näitustel tuhandete inimeste tähelepanu köitnud, on nüüd trükituna igale soovijale kättesaadavad.

Osaühingu Zepp Grafelin fotograafide sisult ja vormilt unikaalne mapp «Vaade linnale» on üllitisena muljetavaldav, isegi pompoosne. Enam kui meetripikkuses ja ligi 40 sentimeetri laiuses pappkarbis peitub 38 eri kohtadest üles võetud panoraamvaadet. Komplekti muudab terviklikuks legend – Tallinna kaart, millel võttepaigad täpselt ära märgitud.

Sattusid hasarti

Maasik ja Kibur alustasid Tallinna panoraamide süsteemset pildistamist 2003. aasta suvel toonase säästva arengu ja planeerimise ameti (SAPA, praegu linnaplaneerimise amet) tellimusel. Mingit erilist tehnikaimet töös ei kasutatud – pildistati keskformaatfilmile, slaidid digitaliseeriti ja monteeriti seejärel arvutis kokku.

Suvi oli ilus ja päikseline ning kõrghoonete, korstnate ja tornide otsas turnimine viis arhitektuurifotograafid tõelisse hasarti. Materjali kogunes märksa enam, kui linnaplaneerijad tellinud olid. «Otsustasime, et näitustest üksi on vähe – pildid tuleb ka trükis välja anda, kas või kultuuriloolist aspekti silmas pidades,» räägib Maasik.

Fotograafid pidasid nõu Prisma Prindi trükikojaga. Esialgne voldikuplaan maeti tehnilistel põhjustel maha ja mindi kallimat, aga täiuslikumat teed. Nüüd on iga panoraam eraldi lehel, seejuures kvaliteetsel paberil. Võta, raami ja pane seinale! «On, jah, täiesti pandavad pildid,» naerab Maasik.

Mingit toetust Maasik ja Kibur mapi väljaandmiseks ei saanud, asi tehti ära oma riisikol. Mapi trükiarv on viissada, poehind umbes 1500 krooni. Komplekt tuleb müüki raamatupoodides, samuti saab seda otse Zepp Grafelinilt www.zepp.ee. Maasiku sõnul on mappe juba omajagu ette tellitud. Panoraamvaadete vastu on tundnud huvi mitmed linna- ja riigiametid, välisministeerium ja muidugi arhitektid.

Näitustel on huvitav näha, kuidas inimesed pikki minuteid panoraame uurivad, alul eemalt, siis päris detailselt – kus mingi maja asub, kuidas teiste suhtes paikneb. Miks inimestele ikkagi panoraamid meeldivad? «Ilmselt on linnaruumiga omamoodi intiimne suhe, see on paljudele inimestele oluline,» arvab Maasik.

Moskvat pildistama?

Zepp Grafelin on vaikselt jätkanud Tallinna uueneva keskuse pildistamist ka pärast 2003. aasta töösuve. Suuremad tööd võetakse ette ehk veel tänavu ja 2006. aastal, kui uued kõrghooned on linna siluetti oluliselt muutnud. Panoraamidelt on uusehitiste mõju tervikpildile kohe näha ning inimeste reaktsioonid on seinast seina.

Maasik tunnistab, et aeg-ajalt taas lahvatavad avalikud kaklused Tallinna linnaruumi arengu üle teda eriti ei morjenda.

«Mina olen vaatleja, muutused on lihtsalt põnevad,» nendib ta. «Mulle kui arhitektile ja fotograafile pakub areng tänuväärset materjali. Tõsi, selles arengus on eklektikat, aga millises valdkonnas meil poleks.»

Fotograaf ütleb, et seetõttu on Tallinna endiselt huvitav pildistada erinevalt näiteks Skandinaavia (pea)linnadest, mille keskustes enam erilisi muutusi ei tule.

Zepp Grafelini panoraamfotod on praegu väljas Brüsselis ja Moskvas. Viimast näitust kokku pannes tekkis Maasikul ja Kiburil idee pildistada Venemaa pealinna panoraame. «Moskva on muidugi maailmalinn, sealsed mastaabid on hoopis teised....»

Muide, maailmalinnadest rääkides, New Yorki on Maasik juba pildistanud.

Arvamus

Igor Volkov, arhitekt, Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja

Esiteks on panoraamvaade ajaloodokument ja teisalt abi projekteerijale. Maasik ja Kibur vaatlesid linna süsteemselt mööda raudteeringi, samuti mere poolt.

Nad ei pildistanud ainult linnulennult, vaid ka tänaval kõndiva inimese silmade kõrguselt.

Neil on fikseeritud võttepaikade koordinaadid, mis annab võimaluse ühitada uute majade visualiseeringuga, ja kõik on olemas digitaalsel kujul.

Kui arhitekt projekteerib uue maja näiteks Tartu maantee läbimurdele, siis saame täpse ettekujutuse, kuidas see seal paistma hakkab.

Nii et see töö on olnud ühelt poolt vajalik ja praktiline, teisalt andnud ilusaid näitusi, mis äratanud huvi ka välismaal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles