Tundeline muusik, helilooja Eduard Oja

Alo Põldmäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Muusikateadlane Helju Tauk on öelnud Eduard Oja kohta järgmised sõnad: «Polegi vist teist eesti heliloojat, kelle muusika ilmutaks nii traagilist ja ühtaegu mehist, häbenematult avali üksiolekut omaenda umbe keerduva eluteega.»

Oja oli omanäoliselt mõtlev, sugestiivne, erilise ja kummalise kurbusega helilooja. Avalikkuse ette kerkis ta 1935. aastal oma klaverikvintetiga. Veel tänagi on Oja tuntuimad teosed kammermuusika vallast. Eesti koorimuusika paremikku kuulub «Kangakudumise laul», teatakse soololaulu «Põhjamaa lapsed», lausa populaarseks on saanud muusika laulumängule «Rätsep Õhk ja tema õnneloos».

Viimase partituur põles märtsipommitamise ajal ära ja Eduard Oja taastas selle koos Töölisteatri orkestrantidega.

Peene tunnetusega

Suurejoonelist dramatismi kannab Eduard Oja orkestrimuusika, sümfoonia ja sümfoonilised poeemid. Tema suurim töö on aga ooper «Lunastatud vanne», millega helilooja võitis 1940. aastal korraldatud algupäraste ooperite võistluse. Selle lavastus pidi avama Estonia 75., juubelihooaja, kuid siis puhkes sõda. Tegelikult on ooper tänaseni lavastamata.

Esimesed loomingukatsetused toimusid aastail 1919-1924, kui Oja õppis Tartu Õpetajate Seminaris. Need sündisid otseselt õpingukaaslase Eduard Tubina innustusel. Tubina teene on ka see, et Oja astus Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis heliloomingut Heino Elleri juures.

Eller on Oja kohta öelnud nii: «Ojal hing laulab, Ojal on meloodiline anne, minul seda ei ole. Ta on rahutu hing, tema elu on lakkamatu põlemine, vahel olen koguni kartnud, et ta liiga kiiresti põleb...»

Natuurilt oli Oja suure kujutlusvõimega boheemlane. Ta oli erandlik eesti muusikas sellegi poolest, et ei vältinud oma loomingus dramaatikat. Nii loomingus kui elus mõtles ta ikka välja midagi ootamatut, teisi üllatavat.

Poeetiline helilooja

Uue muusika aktiivse pooldajana oli Oja väga hea muusikaarvustaja ja muusikast kirjutaja. Paljutähenduslikud ja konstruktiivsed olid tema seisukohad muusiku elukutse valiku suhtes.

Oja jäägitust pühendumusest muusika loomisele kinnitavad tema mõtted artiklist «Inspiratsioonist».

« Sa kirjutad, mängid ja kirjutad ja päike loojub ja tuleb öö. Ja kõik on nii imeliselt ilus ja sa imetled, kui veetlev on su sumbunud toake ja sa jätkad ja jätkad ja siis on see valmis. Sa saad aru, milleks sa elad ja milleks sa oled toonud oma ohvri. / / Ja see on suurim ilu ja suurim rõõm.»

Eduard Oja 100

• Sündis 17. jaanuaril 1905 Palupõhja külas Põltsamaa lähedal.

• Õppis heliloomingut Heino Elleri juures.

• Suri 16. aprillil 1950 Tartus.

• 17. jaanuaril, Oja 100. sünniaastapäeval toimusid juubeliüritused Oja kodulinnas Tartus.

• 21. jaanuaril kell 16 on Teatri- ja Muusikamuuseumis «Muuseumiõhtu Eduard Ojaga».

• 22. jaanuaril kell 19 on Tallinna raekojas kontsert «Talveöine – Eduard Oja 100».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles