Eesti saab suhkrutrahvi oluliselt vähendada, töödeldes suhkrut loomasöödaks.
Suhkur loomasöödaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks võimalus oleks valmistada üleliigsest suhkrust mesilastele suhkrusiirup ja müüa seda Eestis ja naaberriikides.
Suhkrut kulub talvesöödaks olenevalt mesilaspere suurusest ja suve teise poole saagist 520 kilo pere kohta.
Et ei aetaks segamini inimestele ja mesilastele ettenähtud suhkrut, soovitab Nobeli preemia laureaat K. Frisch oma raamatus «Aus der Leben der Bienen» teha suhkur inimeste jaoks kibedaks. Seda saab teha tootjafirma poolt oktosaaniks nimetatud aine lisamisel suhkrule.
Sellise suhkrulahuse müümine mesinikele praegusest poehinnast odavamalt oleks ka riigi tegelik toetus mesindusele. Siiani on olnud riigi abi mesinikele sümboolne, mistõttu kohaliku mee hind on väga kõrge ja seda tarvitatakse vähe.
Aga üks haiglapäev maksab sama palju kui 45 kilo mett. Mee regulaarne tarvitamine aitab ennetada paljusid haigusi.
Ütleb ju saksa vanasõnagi, et üks mesilaspere jätab kümme arsti tööta.
Kui arvestada meie arstide massilist siirdumist välismaale, elanikkonna vananemist ja järjest kallinevaid ravimeid, muutub üha aktuaalsemaks mesindussaaduste ja teiste looduslike ravivahendite tarvitamine haiguste ennetamiseks.
Muidugi tekib suhkrulahuse müümisel mesinikele mitmeid probleeme. Näiteks pole põllumajandusministeerium lubadustele vaatamata kolmeteistkümne iseseisvusaasta jooksul koostanud isegi mesinike registrit.
Tuleb mõelda, kuidas vältida pettusi. Kui 15 aastat tagasi hakati suhkrut müüma talongidega, lisandus iga mesiniku kohta kaks libamesinikku. Maailmas pole meepuudust ja inimene elab ka ilma meeta ära. Aga mee tootmise, pakendamise, õietolmu ja taruvaigu tootmise, töötlemise ja müügiga võiks tööd leida palju rohkem inimesi.
On ju aegade jooksul peaaegu igas Eesti talus peetud mesilasi. Lisaks hinnatakse välismaal meie mett heade maitseomaduste tõttu. Tuleb arvestada ka seda, et mesindusest saadav kaudne tulu aedade ja põllukultuuride tolmendamine ületab mitu korda otsese tulu.
Siiani on riigi abi mesinikele olnud ülimalt tagasihoidlik. Ehk saavad nüüd mesinikud aidata riiki?