Meediaarvustus: Meediaelamus suurhallis

Imre Sooäär
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

R.E.M.-i kontsert kui muusikavideo

Võib-olla on see veidi ebaharilik lugu siinse rubriigi tarvis, aga leian, et tegu on olulise visuaalse meedia sündmusega, mis kajastamist väärib.

R.E.M.-i kontsert Rocca al Mare suurhallis üllatas! Kahjuks küll mitte esineja osas, R.E.M. esines seekord pigem veidi alla oma võimete. Kiidusõnu teenis hoopis üks oluline showelement, nimelt videomontaaž lava kohale riputatud laiekraanil.

Kui tavaliselt näeme ekraanidel pigem lihtsakoelist telepilti laval toimuvast, siis seekord oli tegu hoopis teise tasandiga. Näidatav moodustas lavashow’ga kunstilise terviku ja andis sellele juurde midagi erilist, mis laulude sisu kuulajatele lähemale tõi. Seda täiendasid ka aeg-ajalt ekraanilt läbi jooksnud laulusõnad, mis samas karaokelikult banaalseks ei muutunud.

Nii kõrget «muusikalise otsesaate» taset kontserdilavalt saali ei ole Eestis enne nähtud. Esimesest laulust jäi mulje, et lava kohal näidatakse spetsiaalselt selleks puhuks vändatud muusikavideot. Mida lugu edasi, seda selgemaks sai, et kogu video sünnib siiski kohapeal, otse saalis toimuvast. Ette filmitud materjali oli vaid näpuotsaga. Lõpptulemusena tehti saalis mõne üksiku kaameraga kvaliteetset muusikavideot, mis tavaliselt eeldab suurt võttegrupi ja montaažiaega. Operaatoritöö, valgus ja režii olid nauditavad ja haakusid sõnumiga suurepäraselt.

Ülisuures plaanis laulja Michael Stipe’i tumedad silmad sulasid ekraanil saalis olnud tüdrukute kaasa laulvate huultega. Kohapeal kokku miksitud telepilti kõlbaks MTVs ansambli videona näidata. Veelgi üllatavam oli see, et laval polnud ei suurte kaameratega ringi jooksvaid mehi ega tõstukkraanasid. Neid asendasid vaevu märgatavad peenikeste torude otsas rippuvad minikaamerad.

Dünaamilised kaadrid olid justkui olematute kaameratega õhust kinni püütud. Etendus lõppes kujundliku kaadriga suures plaanis laval lebavast mikrofonist, mis kinnitas, et selleks korraks on laulud lauldud. Usun, et sellest oli õppida kõigil neil, kes teevad meie telejaamades stuudiosalvestusi, mis tihti kahjuks ideevaesusest ja igavusest haigutama ajavad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles